1970. aastal ütles Ullo Toomi ajakirjas “Kultuur ja Elu”: “Kui tahame pidusid paremini läbi viia, on vajalik uus, spetsiaalne väljak. Pääs väljakule peaks olema neljast küljest, saatemuusika peaks tantsijateni jõudma jalgade alt.”.

Kümnete tuhandete tantsijate ühisest pingutusest on rahvatants kasvanud väga paljusid harrastajaid ühendavaks liikumiseks, mille väest saame osa just tantsupidudel. Kuid ikka on suurpidude eel ja ajal unistatud päris oma kodust, kus kõik oleks just täpselt nii, nagu tantsupeolised seda vajaksid ning nagu Ullo Toomigi seda kirjeldas – et oleks piisavalt peale- ja mahajookse, et publik asetseks väljakust pisut kõrgemal, kuid ikka piisavalt lähedal, et kaunid tantsumustrid ja muusika ning emotsioon kõigi pealtvaatajateni jõuaksid.
Ilmselt ei oleks täna enam vajalik, et muusika just maa alt kostaks – tänapäev pakub heliprobleemile ka lihtsamaid lahendusi.

Laulu- ja tantsupidu kohtusid ühel väljakul 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupeol. Noorte üldjuhtide uljast ideest sündinud ühine pidu Tallinna Lauluväljakul andis rohkelt väärtuslikke kogemusi ning taaselustas mõtte laulu- ja tantsupeo tihedamast ühendamisest. Selgeks sai ka see, et kuna laulupeo ja tantsupeo etenduse vajadused on üsna erinevad, siis samale platsile neid probleemideta paigutada ei ole võimalik, seetõttu tuleb luua kaks võimalikult lähestikku asetsevat kodu, mis lõppkokkuvõttes siiski ühe terviku moodustaksid.

Koostöö vili

Idee arendamiseks kogunesid möödunud aastal laua ümber tantsijad ja peo korraldajad. Nõu küsiti ka inseneridelt ning arhitektidelt.

Tantsijad kirjeldasid üsna täpselt oma ootusi loodavale tantsuväljakule – millised peavad olema peale- ja mahajooksud, kuidas asetsema publik, milline peaks olema väljaku suurus ja kuju jne.
Sellest lähtuvalt analüüsiti ka olemasolevate staadionite olukorda ning vaagiti alternatiive Tallinna eri piirkondades.

Kõiki asjaolusid arvesse võttes jõuti siiski ühise tõdemuseni, et olemasolevate rajatiste hulgas tantsupidude arengu seisukohalt head lahendust hetkel ei leidu. Olemasolevad tingimused ei rahulda tantsupidude tänaseid ja homseid vajadusi ning pidurdavad edasist arengut, mistõttu on olemas selge vajadus uue tantsuväljaku järele.

Analüüsi tulemusel jõuti arusaamiseni, et parim koht uuele tantsuväljakule on ikkagi Tallinna Lauluväljaku territoorium, mistarbeks laululava kõrvale on selleks ka ruum jäetud. Sama kohta mõtlesid omal ajal ka Toomi ja Ernesaks.

Julgus idee edasiarendamiseks tugineb loomulikult suuresti 2011. aastal noortepeol omandatud kogemusel. Tookordne pidude füüsiline lähedus ühendas laulu- ja tantsupidu enneolematult tugevalt ka vaimselt ning peo tugistruktuuride haldamine oli varasemast tunduvalt selgem ja tõhusam. Oluline on ka teadmine, et Tallinna Lauluväljaku SA näol on just seal olemas tugev partner, kel on toimiv taristu ning vajalikud oskused ja töötav struktuur väljaku haldamiseks pidudevahelisel perioodil.

Tänaseks on tantsijad ja tantsupidude korraldajad tantsuväljaku mõtet koos Tallinna Lauluväljakuga edasi arendanud. 

Eesmärgiks on paindlikud lahendused

Kujunenud on ühine arusaam, et loodav tantsuväljak tuleks lauluväljaku keskkonda sulandada võimalikult orgaaniliselt, tundlikult arvestades juba olemasolevat, maastiku reljeefi ja looduslikke olusid. Tuginedes lauluväljaku praktilisle kogemustele, on mõte kujundada publikuala selliselt, et võimalikult palju saaks kasutada paindlikke lahendusi, teisaldatavaid tribüüne, lavasid ja pinke. Seeläbi laienevad oluliselt väljaku kasutamise võimalused just pidudevahelisel perioodil ning lauluväljakule tekib uus multifunktsionaalne keskkond kontsertide, etenduste, noorte liikumisharrastuste ja mitmesuguste ürituste korraldamiseks.

Töö ümarlauas idee arendamisel jätkub, praegu käib arhitektuurikonkursi ettevalmistamiseks. Selleks on küsitud linnaplaneerijate, keskkonna- ja muinsuskaitsjate seisukohti, et nendega konkursi tingimustes arvestada. Eri institutsioonide kokkuvõttes isegi kirjud seisukohad antud küsimustes on loomulik ja vajalik osa arendusprotsessist, selle tulemusel on arhitektidel ja inseneridel lahenduste loomisel võimalus neist lähtuda ning seeläbi hilisemaid probleeme ennetada.

Oma unistuste kodu saamise teel on kindlasti kandvaim osa neil tuhandetel rahvatantsijatel ja tantsujuhtidel, kelle aastatepikkune töö on tantsupeole andnud tänase enneolematu väe, mis nii osalejaid kui pealtvaatajaid suurpidudel sügavalt puudutanud on. Oleks ju väga ilus, kui saaksime Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval kõik üheskoos rõõmustada tantsijate uues ja päris oma kodus ning valmistuda seal laulupeo väärikaks 150. juubeliks.