Koomik ja traagik laulavad duetti teatrist

Film on õnnestunud, kui seal on kasvõi üks hea meeldejääv laul, ning sellele tingimusele Eesti esimene televisioonifilm „Näitleja Joller” tõepoolest vastab.

Laulavad kaks suurkuju, Voldemar Panso ja Jüri Järvet, kes teevad seda meeldejäävalt ja mõnusalt.

Tegelikult oli „Näitleja Joller” esimene telemängufilm terves Nõukogude Liidus. Eestis hakati alates „Näitleja Jollerist” arvestama Eesti Telefilmi loomingut, kuigi tegelikult valmis film ammu enne, kui see stuudio loodi.

Pooleldi põrandaalusel moel Eesti Televisioonis valminud filmi aluseks olnud samanimeline Voldemar Panso novell ilmus 1954. aastal Loomingus nr 8. Samal aastal õppis tulevane teatrikorüfee veel Moskva teatrikoolis lavastamist.

Vastandid Joller ja Ruts

Panso kirjanduslikust pärandist on ekstraklass see osa, kus põhitrumbiks on kirjaniku tähelepanuvõime – reisikirjad ja portreed, muu kipub ajas väsima. Nõukogude ajal kanoniseeritud vene teatrigeeniuse Konstantin Stanislavski raamatukesest „Eetika” pärit fraasid mõjuvad filmistsenaariumis kõledalt, kuid Stanislavskit ja tema teost selles süüdistada oleks vale.

Filmis on väga huvitav vastandite paar, keda esitavad Panso ja Järvet. Järvet mängib koomikut Rutsi, kel on sügav traagiline sisu, ja Panso traagikut Jollerit, kelle pinnapealsus peaks pilatud saama. Selles konstruktsioonis pakub film väärt tõde, et asjad pole nii, nagu nad esmapilgul paistavad.

Järvet saab selle vastuolu esitamisega suurepäraselt hakkama, aga Panso mängitud Jolleri mäng jääb üheplaaniliseks. Või siis segab Panso rolli koomilist tasandit vastu võtmast ajaga tema isiku kohale kogunenud aura. Noorpõlve Panso kirjutas naljavesteid ja esines estraadilaval, äkki oskas tollane publik tema esinemistest koomilist iva paremini välja noppida. Panso ja Järveti duett „Hullumeelsuses” õnnestus juba paremini.

„Näitleja Joller” jutustab pudelisse kukkunud näitlejast. Teemat arendas moodsamal moel film „Jan Uuspõld läheb Tartusse”. „Näitleja Jolleril” on olemas selle ainese ajalooline tagapõhi, millest saab aimdust hiljuti trükivalgust näinud Panso päevaraamatutest – Stalini ajal joodi teatris nii et maa must. Seega on Jolleri kujus omamoodi kajastatud teatrirahva väljatulek konkreetsest tõvest ja masendusest, mille all suur osa vaevles.

Teatri minevikuheldimus

Huvitav on see, et Virve Aruoja on valinud seda filmi esindusteatrit tähistama tollase laevastiku ohvitseride maja, mitte Draamateatri. Osa sisevõtteid tehti aga Estonias, kust teadupärast 1949. aastal draamatrupp välja puksiti. Kas ei peegeldu Estonia teatri interjööride näitamises nostalgiline vihje vanadele headele aegadele, kus Estonia laval tegid teatrit suurkujud, nagu näiteks Paul Pinna ja Ants Lauter? Seesama minevikuheldimust täis sõnum võib olla ka jaapani stiilis õunapuuõites stseenis Ruts Baumaniga, kus rahva ette tuuakse kunagine Tallinna Töölisteatri armastatud kuulus näitleja.

„Näitleja Jolleriga” algas Aruoja tähelepanuväärne teekond filmikunsti maailmas. Paljud tema loodud teosed valmisid Eesti Telefilmis, mis sai just „Jolleriga” endale tuule tiibadesse.

Eesti kultuuri leksikonFilm „Näitleja Joller” on hindamatu kultuurilooline materjal, kus on audiovisuaalselt jäädvustatud suur hulk kultuuripersoone. Filmis on suur roll suurepäraste fotogeeniliste eeldustega Linda Rummol, kelle jaoks on see suurim filmitöö.

Näitleja Ärpsi rollis näeb Mait Malmsteni vanaisa Franz Malmsteni, Eesti Draamateatris pikka aega töötanud näitlejat. Pisiroll on teenekal Endel Pärnal, Estonia teatri operetitähel. Estonia tenoril Kalju Karaskil on filmis aga korstnapühkija muhe roll.

Film jäädvustab noore Sulev Nõmmiku, kes esitab karjeristlikku noornäitlejat Petersoni. Lavastajatena filmikultuuris endale koha leidnud koolivennad Tõnis Kask ja Grigori Kromanov mängivad kõrvalosi. Restoranistseenis näeb orkestris trumme mängimas praeguse eesti muusika suurkuju Eri Klasi. Fakte filmist

••Voldemar Panso labidatööl „Näitleja Jolleris” on elulooline side – Panso töötas noorena Pääsküla turbarabas.

••Panso novell „Näitleja Joller” on tõlgitud ja avaldatud läti ja vene keeles.

••Film osales 1960. aastal televisioonifestivalil Moskvas ja sai seal auhinna.

••Filmi loomist toetas tollane televisioonijuhtkond, ringhäälingujuht Leopold Piip ja teleteatri juht Karin Ruus, kes teeb filmis kaasa ühes kõrvalrollis.Filmisarja 44. film„Näitleja Joller”

••Stsenarist: Jüri Järvet (Voldemar Panso samanimelise novelli põhjal)

••Lavastaja: Virve Aruoja

••Operaator: Anton Mutt

••Kunstnik: Linda Andreste

••Heliloojad: Vidrik Kivilo, Gennadi Podelski

••Helirežissöör: Ernst Veber

Osades:

••Toomas Joller – Voldemar Panso

••Ruts Plutus – Jüri Järvet

••Maia – Linda Rummo

••Sirje – Ester Pajusoo

••Tagamaa – Aksel Orav

••Johannes – Rudolf Nuude

••Esilinastus Eesti televisioonis 28. augustil 1960

••„Näitleja Joller” tuleb müügile homme koos Eesti Päevalehe nädalalõpuväljaandega LP. Hind 4,99 eurot.