Olli Rehn unustab euroala laienemise nimel oma Läti-kriitika?

„Lubage mul rõhutada, et Läti sooviavaldus [euroga liitumiseks] on järjekordne märk usaldusest euro vastu.

Mäletame alles aasta tagasi kulutulena levinud spekulatsioone väidetavalt kohesest euroala lagunemisest. Õnneks ei vähendanud need spekulatsioonid Läti valitsuse ja rahva tahet valmistuda euroga liitumiseks,” sõnas majandus- ja rahandusküsimuste eest vastutav volinik Olli Rehn teisipäeval Brüsselis, kui oli kätte saanud lõunanaabrite sooviavalduse euroalaga ühineda.

Mõistagi on eurotsooni jaoks tegemist väga vajaliku positiivse uudisega – uute ühisrahaga liitujate tulek on praegu niisama tänuväärne kui Eesti liitumise ajal. See tasakaalustab natukenegi muidu kehvasid uudiseid.

Probleemid pankades

Viimaseid jätkub: alles mõned tunnid enne Läti liitumisavalduse vastuvõtmist toimus Brüsselis eurotsooni rahandusministrite ehk nn euro­grupi kohtumine. Kõige põletavamaks teemaks oli seal arutelu Küprose abipaketi tingimuste üle.

Saareriik ootab oma euro­ala partneritelt peatselt üle 17 miljardi euro suurust hädaabi. Aga nagu teada, on eri riikidel selle eraldamise osas päris teravaid küsimusi. Eriti puudutab see Küprose pangandussektorit, mis on nii väikese liikmesriigi kohta selgelt ülepaisutatud. Aga enamgi veel: võdinaid tekitavad sealsetes pankades olevad suured kolmandatest riikidest, muu hulgas Venemaalt pärit hoiused, mille puhul kahtlustatakse päris avalikult kuritegelikku päritolu.

Seega tekib küsimus, kas euroala riigid peaksid Küprose pangandussektorile abi andma, mis põhimõtteliselt päästaks kahtlase päritoluga hoiused? Paljud riigid arvavad, et mitte ning just seetõttu seati Küprose abipaketi eeltingimuseks erapooletu auditi läbiviimine.

Kuid mis on sel kõigel pistmist Lätiga? Ka selle võtme andis kaudselt oma ülalviidatud avaldusega volinik Rehn kätte. Ta kiitis Lätit „sihikindla EL-i ja IMF-i abiprogrammi täitmise eest”, mis aitas riigi välja väga järsust 2008–2009 kriisist.