Küpros saab 17 miljardi euro asemel väidetavalt vaid 10 miljardit

Rahvusvahelisse ajakirjandusse lekkinud informatsiooni kohaselt tuleb saareriigi abipakett esialgu oodatud 17 miljardist eurost väiksem.

Eile teatas euroala rahandusministrite kohtumisi juhtiv Hollandi minister Jeroen Dijsselbloem, et kutsub juba reedeks kokku nn eurogrupi erakorralise kohtumise. Teemaks on Küprose palutud abipaketi kokkuleppimine.

Samal ajal ilmusid teated, et abipaketti Küprosel ettevalmistanud nn troika ehk Euroopa komisjoni, keskpanga ja IMF-i esindajad, näevad võimalust vähendada arvatavat päästeplaani suurust. 17 miljardi euro asemel räägitavad nüüd vaid 10 miljardist, väitis näiteks ajaleht Wall Street Journal.

17 miljardi eraldamisel oleks see tõstnud saareriigi võlakoorma üsna jätkusuutmatu 150 protsendini riigi SKT-st. Samuti oleks suur osa läinud Küprose pankade kapitali turgutamiseks, mis aga tekitas sügavaid küsimusi, kuna mitmed liikmesriigid kahtlustavad, et sealses pangasüsteemis ringleva raha päritoluga pole kõik üldse mitte korras.

Nüüd ilmnevate päästepaketi piirjoonte järgi aga leiab Küpros ise raha enda aitamiseks. Näiteks räägitakse, et Küpros peab tõenäoliselt tõstma oma suhteliselt madalat ettevõtete tulumaksu määra 10-lt protsendilt isegi 12,5-le. Samuti võib valitsus nõuda, et saare elanike pensionifondide raha investeeritakse sunniviisiliselt riigi enda võlakirjadesse, mis kergendaks võlakoorma teenindamist.

Samuti peab Küpros ette võtma riigivarade müüke ja ettevõtete erastamisi. Ja lisaks arutatavat võimlust pankade stabiliseerimiseks saada lisaraha hoiuste intresside maksustamisest. Nimetatud Küprose oma meetmed peaksid kokku tooma ca 7 miljardi eest leevendust, mis jääks puudu, kui eurotsooni partnerid eraldaksid vaid ca 10 miljardit abilaenu.

Samas teatasid Vene uudistekanalid eile, et Moskva näeb ettevalmistatavast Küprose abiprogrammist võimalust ka ise kasu saada. Teatavasti võttis Küprose eelmine valitsus Venemaalt 2,5 miljardi euro suuruse abilaenu. Koos eurotsooni abipaketiga võib Nicosial olla vaja paluda Moskvalt selle pikendamist.

Näiteks uudistekanal Russia Today vahendas, et Moskvas plaanitakse seda momenti kasutada selleks, et nõuda Küproselt ligipääsu informatsioonile sealses pangasüsteemis hoitavate Venemaalt pärit vahendite kohta. Eesmärgiks on selgitada välja, kas Küprosele pargitud rahast peaks osa maksude või kahtlase päritolu tõttu kuuluma Vene riigikassale. See käik on läbinähtavalt seotud Vladimir Putini poolt viimasel ajal käivitatud ametnike korruptsiooni vastu võitlemise kampaaniaga