10 aastat tagasi alanud sõda Iraagis läks kalliks maksma

Kümme aastat tagasi alanud USA juhitud invasiooniga kukutati Saddam Hussein.

2003. aasta 20. märtsi hommikul kell 5.30 kohaliku aja järgi teatati plahvatustest Bagdadis. Umbes poolteist tundi varem oli saanud täis tähtaeg, mille USA oli andnud Iraagi presidendile Saddam Husseinile ja tema poegadele riigist lahkumiseks. Pentagoni hilisema teate kohaselt tabasid sel hetkel hoolikalt valitud sihtmärke — sealhulgas oletatud Saddami asukohta — 36 tiibraketti ja kaks punkripurustajapommi.

45 minutit pärast esimesi plahvatusi tegi USA president George W. Bush avalduse, teatades, et andis koalitsioonivägedele korralduse rünnakuteks. Alanud oli Iraagi sõda, mis kujunes teistsuguseks, kui USA poliitiline ja sõjaline juhtkond oli lubanud — nõudis palju rohkem inimelusid, läks triljoneid dollareid kallimaks ja venis aastaid pikemaks. Kas see sõda oli kõike seda väärt? Keskmiselt kaks igast kolmest ameeriklasest on viimase aja küsitlustes vastanud eitavalt. Eksperdid kipuvad vastama nii ja naa.

Kõik eksisid

Aastapäevaeelses USA avalikule ringhäälingule NPR antud intervjuus ütles Stephen Hadley, et kõik eksisid sõja peamise põhjuse ja hinna asjus. Hadley oli aastail 2005–2009 president Bushi riikliku julgeoleku nõunik ja Valge Maja meeskonnas üks neist, kes püüdis sõda avalikkusele maha müüa. Hadley sõnul eksis mitte ainult Valge Maja, põhjendades sõtta mineku vajadust Saddamil olevate massihävitusrelvadega, mida teatavasti hiljem ei leitud. „Vabariiklased arvasid, et tal on need, demokraadid arvasid, Clintoni administratsioon arvas ja Bushi administratsioon arvas, et tal on need. Me kõik eksisime,” tunnistas ta.