Tanel Jan Palgi: Milline on Eesti Gei-indeks?
2011-2012 aastal korraldati küll rahva- ja eluruumide loendus, kuid seksuaalsust puudutavad küsimused olid viisakalt kõrvale jäetud. Selliselt on saamata jäänud ka väga vajalik informatsioon samasooliste kooselude kohta. Loenduse leibkonnaankeedi osas oli küll võimalus märkida, kellega koos leibkonda jagatakse, kuid see ei selgita samasooliste kooselude hulka, sest leibkonna võivad ju moodustada ka üksikema oma lastega, poeg hoolitsemas oma vanemate eest jne.
Vabas kooselus elavate paaride hulk jääb samuti ähmaseks, sest küsitluse isikuankeedi osas sai vaid vastada, et pole seaduslikus abielus olnud, ollakse seaduslikus abielus, ollakse lahutatud või siis lesk. Seaduse silmis vabu partnerlussuhteid ei eksisteeri, kuigi oma kaaslasega ollakse võinud koos elada aastad, aastakümneid. Seega ei tea tegelikkuses üksi ametnik, mitut protsenti elanikkonnast samasooliste partnerlussuhte leping või ka abielu mõjutada võiks. Kuid see on marginaalne protsent kogu tervikust.
Rahva- ja eluruumideloendusel sai küll vastata vabatahtlikult religioosse kuuluvuse kohta, oleks ju võinud statistika huvides (eriti kuna 2011-2012 aastal oli samasooliste kooselude reguleerimine avalikkuse huviorbiidis) proovida vabatahtlikkuse printsiipi kasutades välja uurida elanikke seksuaalset sättumust ja samasooliste kooselude eksisteerimist. Ma arvan, et samasoolistes partnerlussuhetes elavad inimesed oleksid hea meelega vabatahtlikult vastanud, sest see oleks olnud teatud määral hoolimise ja kaasatuse märk. Igaüks loeb! – selliselt kõlas ju küsitluse hüüdlause. Nüüd me ei teagi, mis on Eesti gei-indeks. Ja kui paljusid elanikke võiks puudutada samasooliste partnerluslepingu (abielu) seadustamine.
Seksuaalsus on statistika tegemiseks liiga isiklik küsimus
2011. aasta rahvaloendus Ühendkuningriigis püüdis seda välja selgitada. Tuli välja, et vaid 1.1% kogu elanikkonnast identifitseeris ennast homoseksuaalsena. Aga see võib olla ka ebatäpne arv, sest võimalik oli küsimusele ka mitte vastata. Paljudele võib seksuaalsus olla liiga isiklik küsimus, sest 3,6% elanikkonnast eelistas vastata 'Ei tea' ning 0,6% jättis küsimusele vastamata.
Kui arvesse võtta eesti konservatiivne suhtumine homoseksuaalsusesse, mis tuleneb paljuski seksuaalselt represseeritud Nõukogude Liidust, kus isegi üksikema võis sattuda avalikkuse põlu alla, arvan, et Eesti tulemus võinuks sarnaneda konservatiivse Ühendkuningiikide omaga, mis samuti alles viimasel dekaadil on võtmas liberaalsemat suhtumist ühiskonna toimimisse diskuteerides sarnaselt eestiga samasooliste abielude seadustamise üle. Peaminister David Cameron on juba lubanud, et see saab juhtuma. Loodan, et eesti peaminister Andrus Ansip julgeb sarnase lubaduse välja käija, aga kes teab, Andrus on vanakooli mees ja ehk arvab ta sarnaselt Iraani president Mahmoud Ahmadinejad'le, et Eestis homoseksuaale ei esine nii nagu ei esinevat neid Iraanis. Liberaalsus ei tähenda tingimata vabadust ja iseseisvat otsustusvõimet kõigile.
Tegelikkuses puudutaks samasooliste partnerlusleping/ abielu seega pelgalt kahte protsenti elanikkonnast ehk umbkaudu 25 889 elanikku (arv on hüpoteetiline). Loomulikult kogu see Viljandi linnaga samaväärne arv elanikke ei pruugi üldse abielluda soovida. Kuid see võiks ju olla valik. Hetkel 25 889 inimese parnervaliku eelistus ja soov kooseluks on ignoreeritud. See on häbiasi ja näitab, et eesti ei ole kaasav ühiskond. See on tegelikkuses meie kõigi südametunnituse küsimus, et me rahvana keelame õnne ja armastuse tunnet Viljandi linna suurusele kogukonnale.
Gei-indeks on osa loovuse indeksist
Kuid gei-indeks ei tähenda mitu protsenti elanikkonnast identifitseerib ennast homoseksuaalsena vaid on hoopis osa loovuse indeksist, mis näitab kui mitmekesine ning avatud on piirkond erineva taustaga inimestele ja ideedele. Indeksi nimetus pärineb sotsiaal- ja majandusteadlaselt Richard Florida'lt, kes väidab, et piirkonna majanduslik edukus ja kasv on tugevalt sõltuvuses loovuse indeksist, mille üks osa on ka gei-indeks.
Mida vabam ja avatum on eesti ja eesti inimesed, seda enam ahvatlevam ja küllakutsuvam on eesti kultuuriruum uutele ideedele ning seda enam suudab ühiskond ka ise ideesid ja edukust genereerida. Tiik, milles vesi ei vahetu, kasvab kinni nii kui nii. See on looduse paratamatus nii nagu on looduse paratamatus ka erinevate seksuaalsuste rohkus. Kanada bioloog ja keeleteadlane Bruce Bagemihl näitab oma 1999 aasta uurimuses, et homoseksuaalset käitumist esineb kuni 1500 liigi hulgas. Bagemihl väidab, et loomariigis esineb palju enam erinevat seksuaalset käitumist, mida nii teadlased kui ka ühiskond tervikuna eelnevalt aksepteerida ei ole soovinud.
Kuigi eestis ei ole kohalikel omavalitsustel kooselude registreerimise osas otsustuspädevust, sooviks näha, milline linnavalitsuse koosseis (miks mitte ka vallavalitsus) on julge toetust avaldama kogukonnas elavatele homoseksuaalsetele ning hõivab esimesena vikerkaarelipu oma hoonele (kasvõi üheks tunniks), näitamaks, et see kogukond tõesti hoolib kõigist ja igaühest. Kas julgeb see olla heade mõtete linn Tartu või talentide linn Tallinn või väge täis Rakvere - või on need lihtsalt sisutühjad (sõna)kõlksud Euroopa perifeerses kirdeosas. Amsterdam Euroopa südames heiskab vikerkaarelipud 8. aprillil protestimaks Venemaa president Vladimir Putini külastuse ajal Venemaal koostamisel oleva homovastase seaduse vastu. Julge käik.
