Dmitri Medvedev: Läänemere XXI sajandi prioriteet on keskkond

Ümbritsevast keskkonnast hoolimine on rahvusvaheliste suhete valdkond, kus koostööle pole ega saagi olla alternatiivi. Täna jagavad kõik Läänemere-äärsed riigid ajaloolist vastutust Läänemere saatuse pärast, säilitamaks tema ainulaadset looduslikku mitmekesisust.

Sellise arusaama tulemuslikkuse kindel näide on koostöö Nord Streami projektis. Tuletan meelde, et see Läänemerd läbiv gaasitoru suudab vähemalt 50 aasta jooksul transportida Euroopasse igal aastal kuni 55 miljardit kuupmeetrit looduslikku gaasi.

Selle projektiga õnnestus ühtlustada kõigi viie riigi, kelle majandusvööndeid veealune gaasitoru läbib, rahvusvahelised ja riiklikud keskkonnanõuded. Läänemere ajaloo kõige mastaapsematele keskkonnauuringutele kulutati üle 100 miljoni euro. Järgmisel kolmel aastal kasutatakse kogu gaasitoru marsruudi jälgimiseks veel 40 miljonit eurot.

Unikaalseid tehnoloogilisi ja ehituslahendusi kasutati mitte üksnes majanduslikel eesmärkidel. Ennekõike lähtuti kõige rangematest looduskaitse normatiividest. Mõju keskkonnale oli minimaalne, lokaalse ja ajaliselt piiratud iseloomuga. Seejuures võimaldas ehitustöödeks valmistumine oluliselt rohkendada andmeid Läänemere ökosüsteemi kohta, muutis need kättesaadavaks.

Majanduskasvu aluspõhi

On tähtis, et tänapäeva ühiskonnas juurdub ümbritsevasse keskkonda vastutustundliku suhtumise kultuur. Energiatootmise uutest tehnoloogiatest ja loodusvarade tõhusast kasutamisest saab majanduskasvu võimas vedur. Ökoloogilised uuendused, roheline majandus – just nendele valdkondadele keskenduvad jätkusuutliku tasakaalustatud arengu võimalused. Sellel on maailma finantssüsteemi sagedaste tagasilöökide korral põhimõtteline tähendus.

Ettevõtjate kogukonnal on vaja aktiivsemalt osaleda keskkonnaprojektides, millel on regiooniülene tähendus, näiteks Läänemere kaguosa moderniseerimise partnerlusprogrammis SEBA. Riiklike ja regionaalsete võimude, kohalike omavalitsuste, äriühingute, regioonidevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide koostöö peab meie piirkonnas olema suunatud majanduskasvu aluspõhja loomisele. Lõppkokkuvõttes peab see suurendama elukvaliteeti, inimeste heaolu.

Olen veendunud, et Läänemere piirkonna tasakaalustatud arengut saab tagada üksnes siis, kui keskkonnaalased ülesanded seotakse majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega. Sellise ökosüsteemse lähenemise juurutamine on Läänemere maade riikide nõukogu ja Läänemere merekeskkonna kaitsmise Helsingi komitee üks prioriteete.

Nõukogu, mille tegevust Venemaa praegu juhib, tähistab sellel aastal kahekümnendat hooaega. Organisatsiooni pikaajalistele eesmärkidele kindlaks jäädes tuleb leida uued formaadid ja koostöömehhanismid. Maksimaalselt tuleb ära kasutada riikliku ja erasektori partnerlust, kutsudes ellu suuri infrastruktuuri projekte, arendades koostööd moderniseerimise alal, toetades ettevõtluse innovatsioonilist aktiivsust. Just neid teemasid hakkame me arutama kõrgetasemelisel Läänemere keskkonna teemalisel konverentsil Sankt-Peterburgis.

Keskkonnaülesannete lahendamisel oleks raske üle hinnata ühiskondliku diplomaatia võimalusi. Arvestame, et nn Sankt- Peterburgi initsiatiiv, mille käivitamise ettepaneku Venemaa sellel konverentsil teeb, täiendab ja arendab loogiliselt juba toimivaid töövahendeid.

Selle peamiseks ülesandeks on kodanikuühiskonna, riiklike ning äri- ja finantsringkondade pingutuste ühendamine.

Toonitan veel kord, et me kõik mõistame meie üha kasvavat vastastikust sõltuvust ja oma sise-eesmärkide saavutamise võimatust ilma naabrite huvisid arvestamata.

Meie kõik vastutame nii Läänemere kui ka rannikualadel elavate inimeste saatuse eest.