Eutanaasia - kas ühiskond peaks teemat arutama?

Arvamused eutanaasia üle on äärmiselt polariseerunud, kuid kas ühiskonnas peaks selle teema üle arutama?

Arvamused eutanaasia legaliseerimisest on polariseerunud. Eutanaasiat toetava poole tugevaimaks argumendiks on inimese kannatuste lõpetamine, kui ei ole lootust paranemiseks või inimväärilise elu elamiseks. Vastupoole arvates on inimelu selline, mida ei tohiks kellegi käe läbi lõpetada ning ka ravimatult haigete puhul on tegemist ebaloomuliku sekkumisega.

Enamustes riikides maailmas on eutanaasia illegaalne ning käsitletud kui mõrva, isegi kui tegemist on kellegi piinade lõpetamisega. Eutanaasia on halastussurm paranemislootuseta ja piinlevas seisundis viibivale haigele, või inimväärse elu lootuseta inimese elu lõpetamine nende endi soovil.
Holland, Belgia, Luksemburg, Šveits ja kolm USA osariiki on aga karmide regulatsioonidega legaliseerinud assisteeritud surma mineku ravimatult haigetele inimestele. Nendes riikides on kliinikuid, mis pakuvad teenust ka välismaalastele.

Fakt, et eutanaasiat lubatakse ka ravimatutele haigetele, kes ei ole küll suremas, on vähem teada, kuid üsna levinud näiteks vanemate paaride seas. 2011. aasta kevadel avaliku teavituse järel assisteeritud surma läinud belgia vanapaari, kes ei suutnud ette kujutada elu ilma teineteiseta, juhtum pälvis palju tähelepanu. Hiljuti on avalikkuse ette jõudnud ka lugu belgia kurtidest kaksikvendadest, kes kaotasid ka nägemise. See oli üks juhtumeid, kus inimesed ei kannatanud fataalse haiguse all. 

Bioeetik Peter Singer on öelnud, et tema toetab otsuse tegemise võimaluse andmist inimestele: miks ei peaks tohtima otsustada, koos arstidega, kui elukvaliteet on langenud sellisele tasemele, kus inimene eelistaks mitte elada?

Head lugejad, mida Teie arvate?