Elurõõmu importijad Marimekkost
Soome kaubamärk Marimekko tõi disainimaailma pop-kunstilikult pöörased värvid ja mustrid. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud Marimekko näitus on avatud veel viimaseid päevi, ja kui te ei kuulu nende 5000 külastaja hulka, kes ekspositsiooni juba näinud on, tasub kindlasti seda kirevust kaema minna.
Marimekko sõnum on rabavalt lihtne – kirkad värvid, looduslähedus ja lihtsus –, kuid ometi alati äratuntav. Mustrite suurust ja löögijõudu arvestades võib metafoor „äratuntav 100 meetri pealt” nende puhul isegi paika pidada. Vaadates Marimekko trükikangaid elusast peast, rabab nende meeletu intensiivsus, see on tõeline disainimaailma pop-kunst.
Marimekkost on saanud Soome identiteedi lahutamatu osa, raske on leida põhjanaabrite juures kodu, kus ei oleks mitte ühtegi nende toodet. Mõnes mõttes on muidugi ootamatu, et Soome identiteeti kannab firma, mis rõhutab elurõõmu ja värvikirevust – ei mingit hillitsetud „head Skandinaavia maitset”.
Marimekko ideloogiat on disaineritena kõige jõulisemalt ellu viinud Vuokko Nurmesniemi 1950-ndatel ja Maija Isola 1960-ndatel – esimene julgete triibumustritega ja teine suurte lilledega. Firma kuulutab, et elada tuleb täiel rinnal ja teeskluseta – ning see kõlab ju koos nende jõuliste mustritega üsna usutavalt. Ka Marimekko asutaja Armi Ratia sõnad kinnitavad seda: „Tuleb unistada ja teistest erineda.“
Ülistus igapäeva elule
Marimekko on ülistus igapäeva elule, nad hoiavad end väga teadlikult eemal liigsest eksklusiivsusest või glamuurist, isegi kui toodete hinnad võivad mõnikord üsna peentena tunduda. Nad ütlevad otse välja – trendide ja moe diktaadi järgimine on mõttetu ja sellest tuleks pigem hoiduda. Tuleb soetada ainult olulisi asju ja unustada tühipaljas edvistamine. Pole siis ime, et nad leiavad endale üle maailma üha rohkem mõttekaaslasi. Kui sinna juurde liita veel materjalide naturaalsus, keskkonna säästlikkus ja patriootlik olulise osa tootmise (peamiselt tekstiilid) hoidmine Soomes, siis sobituvad nad veelgi paremini 2013. aasta mõttemallidesse. Mõtteviisi edust annavad tunnistust ka ligi 100 Marimekko poodi üle maailma ja käibe kiire kasv viimase kümne aasta jooksul.
Täna müüb Marimekko peale kangaste ja moekaupade ka kõikvõimalikke aksessuaare (kummikutest ehete ja mänguasjadeni) ja kööginõusid. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud näitus annab ülevaate kaubamärgi eri tahkudest, kuid domineerima jäävad kindlalt trükikangad – võimsate paanidena laest põrandani rippuvad elurõõmu kandjad. Ekspositsioon jaguneb temaatiliselt eri osadesse, hõlmates Marimekko 60-aastase ajaloo erinevaid etappe.
Näitus „Marimekko. Disain. Soome” on Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud kuni 28. aprillini.
Mõningad Marimekko verstapostid
1951 Viljo ja Armi Ratia asutavad Marimekko.
1951 Esimene moesõu! Pärast etendust rabati šikis Kalastajatorppa hotellis laval olnud kleidid lennult.
1952 Esimene pood Helsingis.
1957 Moesõu Milano triennaalil ja väljapanek Rinascente kaubamajas (väljapanekute juht oli siis Giorgio Armani)
1958 Rahvusvaheline läbimurre Brüsseli maailmanäitusel ning väljapanekud mitmes USA olulises disainipoes.
1960 Jacqueline Kennedy soetab 7 Marimekoo kleiti! Soome firmast saab sensatsioon, mis jõuab Elle’i, Vogue’i, Harper’s Bazaari, Women’s Wear Daily and New York Timesi külgedele.
1971 Armi Ratia poeg Ristomatti disainib puuvillasest lõuendist õlakoti, millest saab kohe hitt.
1974 Meeskonnaga liitub jaapani disainer Fujiwo Ishimoto, kes kujundab järgmise kolmekümne aastaga Marimekkole üle 300 kangamustri. Jaapanist saab peagi ka Marimekko suurim välisturg.
1990-ndate alguses oli firma pankroti äärel, kuni selle ostis ära ja reformis Kirsti Paakkanen.
2010 New Yorgi Fifth Avenue’l avatakse Marimekko kauplus.
Vaata videot ringkäigust Marimekko tehases Helsingis!
