Mihkelson: Süürias sekkumine nõuaks 50 tuhat meest
Eesti Päevaleht kirjutas eile aina tugevamatest kahtlustest, et Süüria diktaator Bashar Al-Assadi režiim võib olla ülestõusnute vastu keemiarelva kasutanud.
Kuigi seni on tõendeid liiga napilt lõpliku otsuse langetamiseks on USA president Barack Obama juba hoiatanud, et kui keemiarelva kasutamine kinnitust leiab, muudab see olukorda. Obama pidas selle all silmas, et siis ei pruugi rahvusvahelisel üldsusel jääda üle muud kui sekkuda.
Riigikogu väliskomisjoni valitsusliidu liikmed selgitasid, kas nad leiavad, et kui leitakse tõendeid massihävitusrelvade kasutamisest, tuleks NATO-l või muul rahvusvahelisel koalitsioonil Süüria konflikti sekkuda? Ja samuti, kas sel juhul peaks sekkumist toetama ka Eesti?
Mihkelson: sekkumine nõuaks 50 tuhat meest
Marko Mihkelson (Isamaa ja Res Publica Liit), väliskomisjoni esimees:
Tegemist on väga keerulise ja mitmetahulise küsimusega. Esiteks on kindlasti rahvusvahelise üldsuse huvides, et Süürias asuvad keemiarelvad ei satuks äärmusrühmituste kontrolli alla ega liiguks laiali mööda Lähis-Ida ja võimalik et ka terrorirünnakute tarbeks lääneriikidesse. Sellise stsenaariumi puhul, mida ei saa täna sugugi välistada, satuks rahvusvaheline julgeolek väga tõsise löögi alla.
See peaks olema tõsiseks signaaliks ka Venemaale ja Hiinale, kes siiani on blokeerinud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni Süüria kohta. Kui keemiarelva kasutamine leiab kinnitust, siis oleks Moskval ja Pekingil äärmiselt keeruline öelda taaskord "ei".
Samas on teada, et üksnes keemiarelva turvalisuse tagamiseks ei piisa lennukeelutsoonist. vaid seda tuleks teha maismaaoperatsiooni kaudu. Ja see nõuaks minimaaksetel hinnangutel umbes 50 000 mehe suuruse kontingendi saatmist Süüriasse. Kes ja kuidas on selleks valmis, on täna veel lahtine küsimus. Igatahes on kogu tähelepanu Ameerika Ühendriikidel, kuna president Barack Obama on viidanud punasele joonele seoses keemiarelvaga. Ei maksa unustada, et sellest, kuidas rahvusvaheline üldsus käitub täna Süüriaga, võivad sõltuda ka näiteks eriti lääneriikide edasised suhted Iraaniga.
Sepp: kui NATO otsustab sekkuda, siis oleme liitlased
Andre Sepp (Reformierakond), väliskomisjoni liige:
Raske on kommenteerida, sest kõik on selle hukka mõistnud – nii NATO kui Euroopa Liit taunivad sellist teguviisi. Kindlasti peab laiem üldusus seda arutama. Reformierakond on siiani olnud seisukohal, et oleme liitlased ja kui NATO leiab, et on vaja sekkuda, siis oleme liitlased.
Seal on kahtlemata küsimus ka laiemas regioonis. Aga jah, kui kõik muud võimalused on ammendatud, siis tuleb olla valmis ka sekkumiseks.
