Martin Müürsepp homses laupäevalehes LP: olin enesekindel kui kurat
Kohtun Martin Müürsepaga (38) pisut enne Kalev/Cramo trenni, tühjas ja hämaras korvpallipühamus – Saku suurhallis.
Sissejuhatuseks suudan Müürseppa pisut ärritada. Mitte mingi isiklikku elu puudutava küsimusega. Ei. Ma kuulen ta hääles ärritust, kui pärin, miks Eesti jõukaim meeskond Kalev/Cramo on tänavusel hooajal nii kahvatult esinenud. Tundub, et Müürsepp võtab küsimust isikliku solvanguna. Aga ta räägib kannatlikult ja üksikasjalikult, et tegelikult pole asjalood Kaleviga nii hullud kui kärsitum fänn arvab. Nii mõneski kaotatud mängus polnud mängupilt iseenesest kehv. Ja ma ei hakka vaidlema, sest ju teab igas mõttes suur endine mängumees korvpalli nüansse, mille jaoks tavalisel fännil silma pole.
Olen nii mõnigi kord sattunud korvpallihuviliste mõttevahetustele, et tegelikult võiks Müürsepp veel tänaselgi päeval väljakule joosta, kui ta vaid tahaks. Eesti tasemel oleks ta tegija ikka. „Taseme mõttes ehk ei jääkski väga hätta,” arutleb Martin isegi, „aga… no nende jalgadega ei mängi.”
Mu pilk peatub mehemüraka hüppeliigesel, rohketest vigastustest moondunud hüppeliigesel. Valus vaadatagi.