Karl Martin Sinijärv: Rahast ja armastusest

Üleeile käisin külas sõbral Eerikul. Eerik on võtnud tüki võpsikut, selles uinunud varemed ning ehitanud üles ilusa mõisa.

Park selle ümber alles sünnib, taastub ja kujuneb, aga pargid kasvavadki kaua. Kolme aastaga on taastatud, loodud ja rajatud rohkem kui eelmise kolmesajaga. Ei ole minust hindajat, kui palju sesse ettevõtmisse raha on sisestet, aga aega ja armastust mitme keskmise inimelu jagu. Üks tükike palju kannatanud kodumaast on muudetud imetlusväärseks, minevik ja tulevik on kokku saanud. Arutasime sõber Eerikuga, mida küll kunagine maailmarändurist peremees säherduses maailma taganurgas pikkadel pimedatel talvedel teha võis. Äkki ta ei teinudki midagi, vahest käis tegemas kõikjal mujal, siin Eestis aga lihtsalt olemas. On ju ikka nii, et noortest tegijatest saavad lõpuks vanad olijad ja olemise koht võib olla inimese elus see kõige olulisem koht. Eriti, kui seda kohta armastad.