See õhutas veelgi debatte teemal, kas selline koolikorraldus on ikkagi õigustatud ja mida tuleks muuta.

Nimelt tekitati 1992. aasta reformiga maksumaksja raha eest ülalpeetavate ja õppemaksu najal tegutsevate erakoolide kõrvale veel üks koolivariant – kool, mis kuulub erakätesse ja mida haldab erafirma, kuid raha õpilaste õpetamiseks tuleb maksumaksjalt ning õppemaksu õpilastelt võtta ei tohi. Selliseid koole nimetataksegi vabakoolideks (friskolor). Idee oli konkurentsi tekitamine hariduspakkujate vahel, võimaldades õpilastel ja nende vanematel kooli valida, ilma et laps oleks suunatud lähimasse riiklikku kooli.

Edasi lugedes saad teada, millised probleemid on vabakoolidega ilmnenud ja mida kavatsetakse Rootsi koolisüsteemis muuta.