Järjelugu: Saatana märk 3. osa
Normaalne Eesti rannaäärne maastik, arulage kompositsioon teivastega ja heledates pükstes mees ei sobinud kokku. Tõenäosus, et see paarike siin rannas ajaviiteks julmi ohvririitusi sooritas, hakkas järjest ebausutavam tunduma. Halvimal juhul oleksid nad lihtsalt metsas väheke lõket teinud ja vorstikesi grillinud.
„Niisiis. Vastake palun täiesti ausalt – saan ma õigesti aru, et te ei ole mingi templirüütel, reptiil või satanist? Aga öelge, nagu mees mehele, miks te oma auto just pentagrammi keskele parkisite? Kas lootsite, et see kaitseb kuidagi kurjade jõudude eest, kuni te autos viljakusriitusi sooritate? Või tundus see lihtsalt lahe koht?”
Valmar ei saanud sellest imelikust uurijast päriselt aru. Küsimused olid pikad, keerulised ja segased. Aga ju siis nii peab. Ilmselt on politseil tõe väljaselgitamiseks mingid uued moodsad meetodid.
„No tõesti polnud midagi näha... et siin selline jama on. Ma ei oleks kindlasti siia parkinud. Paks udu, pime. Äkki saab ilma trahvita, ma tõesti ei teadnud...”
„Kas teil tuled on korras? Sõitsite tuledega?”
„Jaa, muidugi korras. Ülevaatus tehtud, kindlustus, kõik on olemas. Ja tuledega sõidan öösel loomulikult.”
„Kas te juua täis olite?”
„Ei, taevas hoidku, kindlasti mitte! Ma ei joo üldse.”
„Hea küll. Nadja, too alkomeeter.”
Alkomeetri näitu nähes noogutas Tõnu aeglaselt ja astus seejärel mõõdetud sammul mere suunas. Ta tahtis omaette olla ja tühjal rannal jalutades nähtu üle järele mõelda. Liiv ja kivikesed tegid jalgade all huvitavat häält. Meri loksus rahustavalt. Tehku inimesed mis jaburusi tahes, meri on ikka meri – juba miljardeid aastaid. Võimas.
Pool tundi hiljem sai Nadja ta kätte sündmuskohast poole kilomeetri kaugusel.
„Tule, hakkame minema. Kõik on ära läinud.”
Nadja istus rooli ja tagasitee sõitsid nad vaikides.
Kui auto lõpuks politsei parklas peatus, oli Tõnu jõudnud otsusele.
„Tuleb kutsuda päkapikumees.”
„Aga milleks jälle tema?” ei saanud Nadja aru. „Ta on ju pedofiil, mitte mingi satanist. Pealegi, mitte selline... vägivaldne.”
„Rollimängud. Kääbikud. Kaabud. Habemed. Võlukepid. Ptüi, kurat – võlukepid! Ja selline jobu jalutab igal pool vabalt ringi ja võib iga kell kas või kuulutuse lehte panna, et organiseerib lastelaagrit! Seda tüüpi võib igal võimalusel pinnida, et ta liiga tähtsaks ei läheks.”
Läbi linna jalutas pisike vatsakas härra. Tema pead ehtis roheline tuutukujuline viltmüts, veidravõitu hamet hoidis koos kummalise pandlaga nahkvöö. Inimesi kohates ta naeratas magusat viisakust ja armastusväärsust väljendavat naeratust. Ta tahtis olla tõesti kena mehike, vahva väike tegelane põnevast ja seikluslikust muinasloost, ülimalt vapper ja tore.
Järgneb...Mis on mis?
Reptiil – Vandenõuteoreetikute meelest inimesekujuline paha olend teisest dimensioonist. Näiteks president Bush, inglise kuninganna, Tony Blair...
Satanist – Rahvalik üldnimetus igasuguste musta maagia ja muu sellise fänni kohta. Peale selle mõni mässumeelne mõtleja, kes flirdib vanakuradi nimega.
Templirüütlid – 1307. aastal hävitatud rüütliordu, mille kõlav peremeheta jäänud nimi on ahvatlenud paljusid MTÜ-sid läbi ajaloo.
Pentagramm – Viisnurk. Kriipseldus, mis on vähemalt viimased 5000 aastat sümboliseerinud müstikute meelest kogu eksistentsi.