Süüriat rünnata kavatsenud riikidel on juba vunk väljas ja närvid läbi
Läks teisipäev, kulus kolmapäev ja ka eile polnud kippu ega kõppu USA luureraportist, mis oleks alus veendumusele, et Süürias valitsev Bashar al-Assadi režiim tõepoolest kasutas opositsiooni vastu keemiarelva.
Kuid lubatud konkreetseid tõendeid sisaldava teabe avalikustamiseta pole alust Süüria karistamisaktsiooni käikulaskmiseks. See tõsiasi võttis Londonis põlved nõrgaks Briti peaministril David Cameronil ja lasi Süüria karistusoperatsiooniks kogunenud riikide liidust õhu pauguga välja.
USA president Barack Obama üritas kolmapäeva õhtul päästa koalitsiooni kokku kukkumast. Telekanalile PBS antud intervjuus – esimene Obama Süüria- teemaline sõnavõtt alates möödunud nädala neljapäevast – teatas president isiklikult, et tõendid as-Assadi vastu on kindlad.
Ainult sõnad, mitte tõendid
„Oleme vaadanud üle kogu tõendusmaterjali ja ei usu, et [Süüria] opositsioonil oleks olnud keemiarelvi. Me ei usu, arvestades rakettide kasutamiseks vajaliku relvastussüsteemi olemasolu vajalikkust, et opositsioon oleks saanud need rünnakud ellu viia. Oleme järeldanud, et faktiliselt viis selle ellu Süüria valitsus,” ütles Obama.
„Ja kui see nii on, siis peavad sellele järgnema rahvusvahelised tagajärjed,” märkis ta ja nentis, et otsust režiimi sõjaliseks ründamiseks pole ta veel langetanud.
Olgugi et sellega oli kogu USA valitsuse tippjuhtkond sõnadega kinnitanud al-Assadi ja keemiarelva seotust, ei järgnenud tõendite kiiret avalikustamist.
Briti peaministri David Cameroni närvid aga andsid selle peale järele. Tõendite puudumise tõttu ei saanud ta parlamendilt küsida mandaati Süüria ründamiseks ja unustas senise retoorika sootuks ning andis sisse otsuse eelnõu, kus polnud sellest enam juttugi.
Briti valitsus pakkus nüüd, et oodataks ära Damaskuses töötavate ÜRO keemiarelva- ekspertide hinnang. Seejärel peab ÜRO peasekretär sellest julgeolekunõukogule ettekande tegema. „Enne sõjalise tegevuse alustamist peab püüdlema julgeolekunõukogu resolutsiooni poole, mis selleks loa annaks,” seisis Cameroni eelnõus, kus kinnitati, et parlamendilt küsitakse veel kord eraldi luba, kui Süüriat peaks siiski karistatama.
Oma rolli mängis Cameroni ärahirmutamises ka leiboristide opositsioon, kes oli alguses lubanud valitsust toetada. Nähes, et tõendeid pole avalikustatud, otsustati mängida Süürias sekkumise vastu olevale Briti avalikule arvamusele ja tõmmati peaministrilt eile vaip jalge alt. Cameron lubas küll avalikustada osaliselt Briti enda luureandmeid, kuid see ei läinud enam kellelegi korda.
Karistusaktsioon jääb ära
Londoni sündmused ning USA suutmatus lubatud luureandmetega raportit avalikustada tähendab, et Süüria karistusaktsioon jääb ilmselt ära.
Kogu asja mõte pidanuks olema al-Assadi kiires karistamises, kuid sellest ei saa enam juttugi olla. ÜRO lubas, et uurijad saavad oma missiooniga Damaskuses valmis laupäevaks. Pärast seda on vaja aega, et tulemusi analüüsida.
Kuna nüüd soovitakse veel ÜRO arutelu ja uusi hääletusi parlamendis, siis ei saa midagi juhtuda enne järgmise nädala keskpaika. Siis aga on Barack Obama juba kava järgi Peterburis G20 kohtumisel, kust rünnakute juhtimine oleks kaheldav.
Samuti lubab iga viivitatud päev esitada Süüria karistamise kohta aina põhjalikumaid küsimusi, millele vastamisel ei pruugi lõpuks enam ka luureraportist kasu olla. Vähem tähtis pole ka tõsiasi, et al-Assadil on nüüd piisavalt aega oma vägede liigutamiseks ja jälgede segamiseks, et vältida õhurünnaku oodatava kahju ulatust.
Kolm aastat käinud verise Süüria sisesõja ajal on maailm ainult venitanud ja kõhelnud. Hinnanguliselt on selle aja jooksul Bashar al-Assadi režiimi ning eri opositsioonigruppide vahelistes lahingutes hukkunud umbes 100 000 inimest.
ÜRO hindab, et Süüriast on tänaseks põgenenud vähemalt 1,8 miljonit inimest. Barack Obama ütles mullu, et sekkumisest ei ole pääsu, kui elanike vastu kasutatakse keemiarelva. Eelmisel nädalal hukkus väidetavas keemiarelvarünnakus üle tuhande inimese, sealhulgas palju lapsi ja naisi.
Maailm pole suutnud Süüria verevalamist enne lõpetada ning ei paista seda suutvat ka nüüd. Al-Assadi terror võidutseb ja läänemaailma renomee on porri tallatud.
