Dirigent Anu Tali (41) armastab end proovile panna. Teeb ta seda siis basseinis äsja omandatud kroolivõtteid katsetades, läbi prillide puulehti kokku lugedes, õepoegadele oopereid ümber jutustades või lugematutel fotosessioonidel poseerides. Seda viimast on tulnud teha juba ehk liigagi palju, kuid amet kohustab. Sest ülehomsest astub Anu Tali Ameerikas ühe Eesti-poolsema orkestri ette peadirigendi ja muusikalise juhina.

Fakt on, et Anu Tali uus eluetapp on ka suur austusavaldus meie heliloojate loomingule, sest Sarasota orkester mängib järgneva kolme aasta vältel senisest rohkem just Eesti muusikat. Kuid fakt on ka, et Anu peab mõneks ajaks lahkuma oma armsast päikest täis kodukesest, vana puumaja ärklikorrusel, kus suvel korjatud maasikad on moosina ruudulise kangakaanega kaunistatult ja kenasti sildistatult riiulil.

Muidugi saab vahel dirigentki töölt koju tulla, kuid siingi on konks - koju pääseb lennates, ent lendamist Anu pelgab. Niisiis tuleb taas end proovile panna ja ületada...

Anu katab laua klaasikunstnik Kai Koppeli kätetööga, serveerib maasikavett ning just ahjust võetud martsipaniüllatusega kaneelirulle. Ta on need ise teinud, vanaema õpetuste järgi. Oma muusikuelus toetub algkoolis botaanika eriklassis käinud Anu aga üha enam matemaatikust ema näpunäidetele: “Ema nõudis minult korrektsust, matemaatilist vormistamist, see on see, mida ma siiani teen. Matemaatika on ju kogu universumi alus,” tõdeb ta. Ent mis on Anu õnne vaelm ja elurõõmu alus? Kus on ta kümne aasta pärast ning mida ta oma rahva juures enim hindab?

Loe pikemat intervjuus homsest laupäevalehest LP!

Jaga
Kommentaarid