Cecilia Malmström: Lampedusal juhtunu nõuab kiiret reageerimist kogu EL-is
Meile kõigile on mällu süüvinud möödunud nädalal Lampedusa lähedal ja Malta vetes aset leidnud kohutavad laevahukud. Ma ei unusta kunagi ei sadu kirstusid, ei lootusetust pääsenute silmis ega ka ülesvõtteid inimestest, kes meeleheitlikult püüavad jõuda päästelaevale.
Igal liikmesriigil tuleb täielikus kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide ja kohustustega hallata ja valvata oma piire ning päästa merehätta sattunud laevad.
EL rahastab ja toetab oma välispiiridel asuvate riikide sellealast tegevust. 2007.–2013. aastal anti rände ja varjupaigataotlejate voogude haldamiseks Itaaliale 478 miljonit eurot, Kreekale 376 miljonit eurot ja Maltale 85 miljonit eurot. Viimase kahe aasta jooksul on Itaalia saanud 136 miljonit eurot, Kreeka 89 miljonit eurot ja Malta 35 miljonit eurot piirihalduseks ettenähtud vahendeid. Lisaks osutab praktilist abi Euroopa välispiiride agentuur Frontex. Frontex koordineerib praegu viit Vahemere piirkonnas toimuvat operatsiooni, toetades riike seire-, püüde- ja päästeoperatsioonide läbiviimisel.
Silmas tuleb pidada sedagi, et rände- ja varjupaigataotluste hulga suurenemine ei põhjusta probleeme ainult Vahemere piirkonna riikidele. Suurem osa varjupaigataotlusi esitatakse tegelikult teistes liikmesriikides. 2012. aastal said Euroopa Liidu liikmesriigid kokku 330 000 varjupaigataotlust, neist 70 % esitati vaid viies liikmesriigis – Saksamaal (75 000), Prantsusmaal (60 000), Rootsis (44 000), Belgias (28 000) ja Ühendkuningriigis (28 000). 2012. aastal esitati Itaalias 15 700 ja Maltal 2000 varjupaigataotlust.
Samas on selge, et surve suurenemine Itaaliale, Maltale, Kreekale ja ülejäänud Vahemere piirkonna riikidele on kogu Euroopa probleem ning, kuigi rännet ja varjupaigataotlejate voogusid tuleb tõhusalt juhtida riikide tasandil, tuleb seda toetada ELi tasandi algatuste ja meetmetega.
24.–25. oktoobril arutavad EL-i riigipead ja valitsusjuhid Lampedusa tragöödiat silmas pidades rände- ja varjupaiga¬poliitikat ning püüavad leida vastust küsimusele, kuidas hoida ära uusi õnnetusi. Euroopa juhid saavad ainulaadse võimaluse näidata, et EL põhineb solidaarsuse ja vastastikuse abi põhimõttel.
Euroopa Komisjon on juba esitanud mõned ettepanekud ja loodab, et need kohtumisel läbi vaadatakse.
Äsjase Itaalia ja Malta ühisoperatsiooniga päästeti sadu elusid. See tõestas, et seire laiendamine ja selle parem koordineerimine võimaldab ära hoida paljude inimeste hukkumise Vahemerel. Inimelude päästmise nimel teeb Euroopa Komisjon ettepaneku käivitada Vahemerel suur Hispaaniast Küproseni ulatuv Frontexi otsingu- ja päästeoperatsioon. Operatsioonil võetaks kasutusele Euroopa piiride valvamise süsteemi (Eurosur) nüüdisaegne tehnika, mis võimaldab laevu ja aluseid paremini avastada ja jälgida, jõuda neile varem appi ja päästa elusid. See oleks konkreetne näide solidaarsusest ja vastastikusest abist.
Kuid seda operatsiooni on võimalik käivitada ainult juhul, kui kõik liikmesriigid eraldavad selle jaoks täiendavaid rahalisi ja tehnilisi vahendeid. Komisjoni ja Frontexi eksperdid juba tegelevad operatsiooni tehniliste ja muude vajaduste väljaselgitamisega, kuid see eeldab ka liikmesriikide kiireloomulist täiendavat abi.
Rohkem teid seaduslikuks sissreändeks
Euroopa Ülemkogu peaks arutama ka võimalusi lahendada probleeme juba eos ning süvendada koostööd ja dialoogi rändajate ja varjupaigataotlejate päritolu- ja transiidiriikide, eelkõige Liibüaga. EL peab avama rohkem teid seaduslikuks sisserändeks ning tulemuslikumalt võitlema ebaseadusliku rände ja surmareise korraldavate kurjategijatega, kes kasutavad ära inimeste lootusetut olukorda.
Me oleme juba sõlminud liikuvuspartnerluse Marokoga. See on uus lähenemisviis, mida me kavatseme rakendada ka Tuneesia, Egiptuse ja teiste Põhja-Aafrika riikide suhtes. Kui kõik ELi liikmesriigid võtaksid selles valdkonnas kindla kohustuse, avardaks see kindlasti selliste partnerluste sõlmimise väljavaateid ning soodustaks stabiilsust ja demokraatia arengut näiteks Liibüas.
Euroopa Komisjon on samuti seisukohal, et liikmesriigid peaksid võtma siduvamad kohustused ümberasustamismeetmete valdkonnas, mida võetakse koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvolinikuga, et luua rahvusvahelist kaitset vajavatele inimesele turvalised kanalid Euroopasse pääsemiseks. Kogu EL, eriti aga väiksema sisserände- ja varjupaigataotlejate koormusega riigid peaksid aktiivsemalt osalema sisserändajate ja varjupaigataotlejate asustamisel oma territooriumile. Kui kõik liikmesriigid täidaksid selles valdkonnas oma kohustusi ühiselt, aitaks see märkimisväärselt vähendada ohtu, et inimesed usaldavad oma elu ülevedajate kätesse.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kõige kaitsetumad pagulased – lapsed, vanurid ja haiged – jõuaksid õnnelikult ELi. Konkreetsetel juhtudel võiks sel eesmärgil kasutada humanitaarviisasid ja võimaldada varjupaigataotluse esitamist ELi liikmesriikide konsulaatides.
Pärast hiljutist õnnetust peab EL näitama, et ta suudab leida lahendusi. Liikmesriigid on väljendanud oma ühist tahet tegutseda, et ära hoida selliste kohutavate sündmuste kordumist. Kõigi Euroopa riikide valitsusjuhid on seisukohal, et tulevikus ei tohi selliseid sündmusi enam esineda. Olen kindel, et Euroopa Ülemkogu suudab need kavatsused valada konkreetsetesse tegudesse.
