Külli-Riin Tigasson: Klaasist maailm

Igal õhtul, kui mu Berliini kodutänava majade akendes süttivad tuled, võin oma kuuenda korruse korterist näha, mida inimesed vastasmajas teevad.

 Nemad võivad näha, kuidas ma köögis süüa teen, mina näen aga vastasmaja toas olevaid maast laeni raamaturiiuleid, maale, söögilauda ja noort naist, kes istub akna all kerra tõmbunult ja loeb. Kardinaid ei tõmba keegi ette.

Esmapilgul võib sakslaste suhtumine privaatsusesse tunduda paradoksaalne. Sest sellessamas ühiskonnas, kus õhtuti ei vaevuta isegi kardinaid ette tõmbama, oli pealtkuulamise ja jälgimisega võitlemine üks valimisteemasid. Mitu mu Berliini kodutänava maja on lastud Google Street View’st kustutada – inimesed demonstreerivad naabritele, mis kell nad õhtust söövad, aga oma maja soovivad üldkasutataval internetikaardil hägustada. Sakslased diskuteerisid pikalt Eestiga sarnase e-tervise andmesüsteemi üle, aga peale jäi nende arvamus, kes nägid selles privaatsusele ohtu.