Eda Ahi: vaikida ma ei suudaks

Teise luulekogu avaldanud noor autor kirjutab vanade riimidega uuest ajast ja leiutab uutmoodi jalgratast.

Kui paar nädalat tagasi üritati Jüri Üdi saates näppu ajastu pulsile panna ja tõsteti teemaks Eesti noored energilised naisluuletajad, kes on asunud mühinal vabavärssi avaldama, siis äsja teise luulekogu valmis saanud Eda Ahi polnud saatekülaliseks kutsutud. Ka tema on loojana jõuline, kuid üks vähestest noortest, kes on valinud väljendusvahendiks riimitud luule.

„See on minu jaoks loomulik kirjutamise viis, mis pigem võib tekitada uusi ideid ja anda vabaduse väljendada seda, mida vabavärsis ei saaks,” ei näe Eda Ahi riimimises ei kammitsevat korsetti ega elitaaritsemist. „Head vabavärssi on palju raskem teha kui riimi – nii et luuletus püsib koos, mõjub ja jõuab pärale,” ütleb ta. „Õnneks meil Eestis seda tehakse.”