Laupäevaleht LP kohtub Ando Kivibergiga päeval, mil Viljandi lossimägedes taasavatakse lauluväljak ning jõuluootuse algust tähistab küünla asemel süttiv laulupeotuli. Tõrvikut kannab linnapea, kes sel samal platsil on ligi veerand sajandit folgipealikuna oma loodud pidu avanud. Sümboolsusest tiine pärastlõuna päädib vastuvõtuga Pärimusmuusika keskuses.

Öeldakse, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem enda nägu ta läheb. Näiteks sobib eriti hästi Viljandi folgi isa ja pärimusmuusik Ando Kiviberg. “Vahel olen naljaga pooleks öelnud, et mind ei muuda, jään Ando Kivibergiks elu lõpuni.”

Nii on siis ütlematagi selge, et tegelikult on pärimusmuusika peost elutöö teinud folgipealik alati ja kindlalt ühes suunas liikunud: “Olen hingelt kaitsja, väärtuste eest seismine on mulle loomuomane. Minu jaoks on see rahvusliku eneseväärikuse küsimus, mis lubab endast lugu pidades lugu pidada ka teistest,” lausub ta lihtsalt.

Kuidas saab läbinisti humanitaarsete huvidega muusik hakkama linnapeana? Kuidas hoiab Viljandita linna rahakoti lahus suvise pärimusmuusika festivali omast? Pikemalt loe juba homme, laupäevalehest LP!