“Mul on üks teine teadmine kõrvale pakkuda,” alustab Martti ja me lepime kohutmiseks aja kokku.

Kohtumispaigaks valib Martti kohviku vanalinnast, kus ta ikka aegajalt hommikusööki sööb või lavakooli magistrikursusekaaslastega äsja omandatud teadmisi selgemaks seedib. Pikka kasvu ja korralike jalatsitega Martti on ilmateadet alahinnanud ja peagi tunnistab ta, et äkki naasnud pakane näpistab tõesti. Õnneks saab kohvikus topeltamericano ja omleti seltsis peagi sooja. Martti paneb oma kohvisse kaks portsjonit suhkrut, lisab kooregi: “Mulle meeldib magus, joongi hoopis suhkrut kohvi ja koorega,” naeratab ta heatahtlikult.
Jah, mis meil viga - meile on antud imeline päev mõtlemaks neile, kel polnud pakase ja tuule eest kuhugi varjule minna, toidu ja turvalisuse puudusest kõnelemata…

Kohvi segades jääb Martti käsi äkki seisma ja ta räägib oma vanaisast...

Pikemalt saad lugeda juba homsest laupäevalehest LP!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid