„Üksilduse päevad” kujutab endast nii pidurooga gurmaanile kui ka lohutust mahajäetule.
Mari Peegel
„Üksilduse päevad”
Ferrante on tuntumaid Itaalia kirjanikke, kellest Eestis seni veel palju ei teata. Nüüd ulatab meile terekäe tema 2002. aasta menuk „Üksilduse päevad” Tiina Randviiru tõlkes. Kirjaniku isikust ei teata muuseas ka Itaalias eriti palju.
Kuue romaani autor Ferrante pole kunagi näidanud avalikkusele oma nägu, sest ta usub – nagu ta kirjutas oma kirjastajale esikromaani saatekirjas –, et juba paberile pandud raamatud ei vaja enam autoreid. Sellest hoolimata mängib Itaalia meedia koguni võimalusega, et Ferrante on mõne tuntud kirjaniku varjunimi. Kahtlusaluste hulgas on nimetatud näiteks Domenico Starnonet, kelle autorsust tõestavat suisa arvutianalüüs.