„Troonide mäng” ja võimukad naised
Eilsest linastub kanalil Fox menusarja uus hooaeg. Kas nii võimukaid naisi oli ka päris keskajal?
Palju on räägitud „Troonide mängu” eelmise hooaja osast „Punane pulm”, aga minu jaoks saabus sarja kõige süngem hetk varem. Siis, kui üks Westerosi (maailmajagu, kus sarja tegevus toimub – toim) osavamaid poliitikuid, kuninglik varahoidja, bordellipidaja ja karjerist Peter Baelish kirjeldas brutaalset mängu, mida ta nii hästi valdab: „Kaos ei ole auk. Kaos on redel. Paljud, kes sellel ronida püüavad, äparduvad ja ei proovi enam kunagi. Kukkumine purustab nad. Mõnele antakse võimalus ronida, aga nad keelduvad. Nad klammerduvad riigi, jumalate või armastuse külge, illusioonide külge. Ainult redel on tõeline. Ainus, mis loeb, on ronimine.”
Õrn ja nõrk loomus
Vaadates Westerosi ja keskaega, kust teos suurel määral inspiratsiooni ammutab, võib tunduda, et see redel on ehitatud meeste jaoks. Seelikud, rääkimata sageli tekkivast vajadusest neid eemaldada, takistavad naisi ronimisvõistluses osalemast. William Caxton (kes tõi trükikunsti 15. sajandil Inglismaale – toim) kirjutas 1474. aastal enda tõlgitud maleõpikus, mille pealkirjaks oleks sobinud „Troonide mäng”, et „naiste õrna ja nõrga loomuse tõttu pole nende osalemine lahingus kohane ega väärikas”. Teooria on lihtne: valitsevad mehed, mitte naised.
