Evelin Võigemast homses LPs: õnnelik saab olla, kui sa nii otsustad

Ta vaatab mulle teraselt otsa ja kuulutab, et endast ei meeldi talle sugugi kõnelda ning küsib seejärel, et millest me siis räägime. Lepime kokku, et vestleme elust enesest. Evelin Võigemast vaikib veidi ja lausub siis: “Tervis on tähtis, ja elu tervikuna.” Just seepärast on Evelin aastaid olnud verekeskuses doonoriks.

Näitlejatar Evelin Võigemast (33) tahab sel päeval teatrist eemale, kuhugi välja. Sest tunneb, et vahel on lihtsalt vaja kasvõi jõuga tööst distantseeruda. Isegi siis, ja eriti juhul, kui töö, mida tehakse, on nii südamelähedane.
Lepime kohtumispaigaks ühe vanalinna vaiksema kohviku. Evelinil on paari teetassi jagu aega enne, kui lasteaeda Loviisele ja Lennartile järele jookseb.

Suurde rohelisse rullsalli mähkunud Evelin on hapra olemisega ja veidi väsinud. “Ööpäevas on mõnel inimesel kindlasti rohkem tunde kui minul, kuidas see küll sedasi on läinud…” mõtiskleb ta ja sätib salli soojemalt enesele ümber.
Ega ta väga ei naerata.
“Olengi tegelikult rohkem selline tõsine tüüp, lõkerdamine on pigem roll,” lausub ta ja palub fotode valimisel sellega arvestada. Resoluutne ja samas nii malbena näiv Evelin teatab ühtäkki, et ta lasi hiljuti enesele selja peale suure lohe tätoveerida… Kinnitus ütlusele jääb saamata, ent tiibu sirutav draakon sobiks ta seljale küll. Ei, Evelin pole kuri ega sülga tuld, ta lihtsalt on - teadlikult kohal ja kindlalt kahe jalaga maa peal. Ehkki julgusest jäävat tal enda sõnul vahel puudu.
“Elmo [Nüganen - E.V. kursuse juhendaja] rääkis meile kogu aeg, et julgege eksida, aga… tunnen teatris siiani suurt aukartust - kolleegide, olnu ja oleva suhtes,“ avaldab 12 aastat Linnateatris mänginud Evelin.
Jah, Evelini sees voolab mitmes mõttes eriline veri, ka doonorina.

Me räägime teiega verest, see paneb küsima kuidas teil läheb ja tervis on?
Mulle meeldib kui intervjuul on suurem eesmärk. Miski, mis paneb mind päriselt ka elu üle ja peale mõtlema. Kui aga keegi tahab intervjuud minust endast, siis ma olen väga osav ära ütlema. absoluutselt kohe.
Tegelikult lähebki mul hästi, päriselt ka. Teen ju seda, mida ma ise tahan ja mis mulle tõeliselt meeldib. Praegu näiteks muuhulgas ka muusikali “Evita”. See on mulle emotsionaalselt väga kallis roll, sest see naine läheb mulle korda. Ja kogu see jutustus, nii äärmuslik.
(paus)
Evita sureb emakakaela vähki. Loodan, et ma sellest ei pea kunagi rääkima.

Vanarahval on vere kohta ka mõni ütlemine, näiteks “lööb verest väja”. Mis teid verest välja lööb?
Ma ei teagi, mis mind võiks sedasi hirmutada… olen üsna ratsionaalne tüüp, kahe jalaga tugevalt maas. “Evita” rolli pakkumine oli selline hetk. (naeratab) Ent esietenduseks oli veri kenasti põskedes, sest kõik oli täpselt nii kui peab.
Samas - mõne traagilise sündmusega kokku puutumine ehk just see, mille puhul vereloovutamist ongi vaja, need löövad ka minusuguse tõeliselt verest välja.
(Valib sõnu ja räägib pausidega)
Olen korra olnud olukorras, kui tuli kiirabi kutsuda... 

Mida hindab Evelin inimestes enam, mida arvab "Evita" muusikali peategelasest, kuidas kehastas Edith Piafi käsi ja mis ta verest välja lööb?