Edgar Savisaar on kogenud poliitikuna sellist opositsiooni käitumist juba ette prognoosinud ja ta kirjutab oma äsjailmunud raamatus „Tõde Eestist II“ selle kohta, et loomulikult ootaks opositsioon pikisilmi olukorda, kus saaks pommitada Tallinna linnavalitsust aina suurema hulga populistlike küsimustega ja linnavalitsus lõpetaks neile sisulisele tööle kontsentreerumise eesmärgil vastamise.

Siis oleks mänguteooria kohaselt ju suur võit saadud, jääks mulje, et opositsioon on ju tugev. Savisaar kirjutab: „Tallinna võimuvõitluse ümber toimuvat jälgides tuleb tõdeda, et opositsioon püüab pidevalt linnavalitsuse kirjeldatud viisil nurka surumist. Selleks soovib ta olla oma küsimustega küll terav, küll solvav, küll laimav.“

Viimasel volikogu istungil kandis linnapea ette mitu päevakorra punkti, nendest kõige olulisem esimene lisaeelarve. Ja kõigi nende eelnõude puhul opositsioon just eespool kirjeldatud viisil käituski. Oli üsna selge, et küsimuste eesmärk polnud ühes või teises eelarvepositsioonis selgusele jõuda, vaid linnapea püüti ajada endast välja. Eks siis linnapea vastaski samaga. Tõsi, oli ka mitmeid asjalikke küsimusi, ja nendele andis ka linnapea asjaliku ning põhjaliku vastuse.

„Kuidas küsimus, nõnda vastus“ - nii ütles selle kohta volikogu liige psühhiaater Jüri Ennet.

Linnapea Edgar Savisaar küsib oma raamatus: „Miks ei võiks me Tallinnas hakkama saada ilma kaklusteta? Ilma selleta, et opositsioonis istuvad võimuihalejad sõimaksid valitsevat linnapead ja linnavalitsuse töötajaid? Samuti ilma selleta, et linnaaparaat peab ennast väliste rünnakute eest pidevalt kaitsma ja suure osa energiast puhtalt vastandumisele kulutama? Miks me ei võiks käituda nii, et opositsioon teeb heatahtlikke ja linna arenguks suunatud ettepanekuid ning linnavalitsus saab neid konstruktiivse koostöö õhkkonnas ka töösse võtta?“

Arvan, seda pole võimalik teha seni, kuni meil on käimas permanentne valimisvõitlus. Just nimelt võitlus, mitte võistlus, et kes on parim oma ideid ellu viima. Väga tahaks loota, et see võitlus siiski asendub normaalse ja viisaka suhtlusega, kus kumbki pool arvestab teineteist. Opositsioon peab loomulikult arvamust igal võimalusel avaldama, kuid tuleb rahvale öelda, et tegemist on riigikogu valimiste eelkampaaniaga.