HOMSES PÄEVALEHES: Porošenko tipp-pianistist usaldusisik Aleksei Botvinov: tundsin, et ei taha enam olla kõrvalseisja
Poliitikasse suundunud klaverivirtuoos Aleksei Botvinov kinnitab, et kodulinn Odessa pole sõjas huumorisoont kaotanud.
Teie kodumaal käib sisuliselt sõda. Kas Ukrainas muusikat veel mängitakse?
Kui Luhanski ja Donetski oblastid kõrvale jätta, siis ülejäänud 20-s oblastis elu ju käib. Mängitakse muusikat, teatrid tegutsevad, inimesed käivad restoranides. Meil on selline kummaline olukord, et ehkki neis kahes oblastis käib sõda, on ülejäänud riik ju rahulik. Muidugi me mõtleme selle peale iga päev ärevusega.
Teie kodulinn Odessa sai rängalt haavata, kui Kulikovo Polje kokkupõrgete ajal hukkus üle 40-ne inimese. Teisalt, kui ma seal olin, kogesin, et inimesed tahavad juhtunust üle saada. Kuivõrd haav praegu veel tunda annab?
Pärast 2. maid on olukord olnud rahulik. Mingeid suuremaid ekstsesse jumal tänatud pole olnud. Elu läheb edasi – teatrites, restoranides, diskoteekides ning rannas. Aga haava tunnetavad kõik ning see jääb meile ilmselt veel kaua haiget tegema. See, mis juhtus, pole kuidagi omane Odessale. Odessa pole kunagi olnud agressiivne linn, kus oma seisukohti selgitatakse rusikate ning relvade abil. Vastupidi, Odessa on läbi ajaloo olnud tuntud kui rahu ning tolerantsuse linn, kus ollakse valmis ära kuulama ka oma vastaseid. Tegemist oli provokatsiooniga. Kellelgi oli vaja verd valada.
Odessa on ka huumorilinn. Kas nende sündmuste üle juba nalja visatakse?
Päris sel teemal keegi nalja viskama ei hakka. Aga Maidani ning üldise olukorra kohta riigis on nalju muidugi väga palju. Odessa ilma huumorita elada ei oska.
Miks läksite tööle Porošenko usaldusisikuna?
Ma polnud kunagi varem tegelenud poliitikaga. Arvasin alati, et kunstnikud ei peaks poliitikasse sekkuma. Kunstnikud suhestuvad ühiskonnaga, poliitikud aga võimuga. Nüüd sattus minu maa nii kriitilisse olukorda ning ma tundsin, et ei saa lihtsalt enam kõrval seista ega mitte midagi teha.
Krister Parise pikka intervjuud klaverivirtuoosiga, kes suundus president Porošenko meeskonda, loe homsest Eesti Päevalehest!