Juhtkiri: Poliitmängurite pidu
Kuid vaadates Tallinna lähistel asuval poolsaarel tehtud hiljutisi võimumängurite ponnistusi, meenuvad Macchiavelli, Borgiad, Berlusconi, intriigid ja sageli vahetuvad võimud. Peamine tunnusjoon on IRL-i ja reformierakondlaste heitlus. Lava serva peal kõõluvad väiksemate tegijatena sotsiaaldemokraadid või kõikvõimalikud valimisliidud. Kord on võimul üks, kord teine ja tõesti, see olekski õige demokraatia, kui võimupöörete kiirus poleks nii suur, et tegelikult pole enam oluline, kes mida juhib. Nagunii jõuab ta ainult napilt e-postkasti tööle panna ja mõne kohtumise pidada, kui juba peabki uute väljakutsete poole liikuma.
Jan Trei Isamaa ja Res Publica Liidust sai vallavanema ametit pidada napilt üle kuu. Nüüd võimuliit juba kõigub ja värskelt saadud võimu päästmiseks pani vallavanem Trei oma ameti maha ja hakkas hoopis volikogu liikmeks. Asendusliige ei tundunud usaldusväärne. Enne teda pidas novembrist saadik vallavanema ametit reformierakondlane Alvar Ild. Vallavanem Ild pandi ametisse samuti üsna kurioossel moel: kontrollides erivärviliste pastakatega, kuidas ikkagi eripalgelise koalitsiooni liikmed hääletasid.
Enne seda oli vallavanema ametis IRL-i liige Haldo Oravas, kes sai seda tööd teha küll pisut pikemalt. Selline vahelduva iseloomuga võimumäng käib arvukate süüdistuste saatel, et vastaspool on langetanud valla mainet (tegelikult küll eelmiste vallavõimude mainet) või et pole suudetud volikogu ja kogukonda kaasata.
Selliseid pöördeid ja segadusi saab endale lubada ainult väga rikas vald. Viimsi on tõepoolest pikalt rikkamate seas püsinud, kuid ei saa alahinnata ka teda ees ootavaid probleeme. Elanike pidev juurdevool tähendab lisakoormust lasteaedadele, koolidele, spordirajatistele, teedele. Vanad ei mahuta enam. See nõuab tegevust, mitte mängurlust. Iga hinna eest võimuliidu loomise katsed ja siis selle meeleheitlik kooshoidmine loob võimalusi väljapressijatele ning need väljapressimised üksikute häälte toetuse tagamiseks saavad tulla ennekõike maksumaksja rahakoti arvelt. Viimsi väärib konkurentsi asemel kompromisse – või määrduvad kõik osalised.
