Valle-Sten Maiste: Kas folgil jagub endiselt väge?
Värskes Sirbi numbris kirjutab kultuuriajakirjanik Valle-Sten Maiste, et Viljandi pärimusmuusika festivali kõrgaeg kestab endiselt.
Selle aasta folgile konteksti loomiseks alustab Maiste aegade algusest, meenutades esimeste festivalide esinejaid nagu Untsakad, VLÜ, Folkmill, Kukerpillid või Zorbas. Maiste hinnangul „lohisesid toonased programmid siiski nii helilt kui ka vaimult ohtlikult kõrtsi- ja süldilaua meeleolude ümber". Kuna Viljandi folk on aja jooksul edasi arenenud, on „ilusa süldi" teatepulga üle võtnud väiksemad folkmuusikaüritused üle Eesti.
Maiste hinnangul olid tänavuse festivali kõige suuremad elamused seotud kodumaiste esinejatega. Esile toob ta Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu, Lepaseree, Nikns Sunsi, Maarja Nuudi, Torupilli Jussi Trio ja Mari Kalkuni.
Vastates pealkirjas esitatud küsimusele folgi väe kohta, jõuab Maiste tõdemuseni, et vägi seisneb „huvitavate ja kõrgprofessionaalsete, julgelt eri stiile ristavate ning katsetavate kodumaiste folkartistide rohkuses". Sealjuures tuleb märkida, et programmi täitmiseks pole vaja enam meelelahutusartiste kaasata.
Maiste sõnul on paradoksaalne, et kui folk võrsus „saksa lõõtsatraditsiooni pealt, siis nüüd osutus festivali vaieldamatuks tipuks just lõõtsamäng". Iseäranis hästi demonstreeris seda Antti Paalanen , kes saavutas „lõõtsa ja häälitsuste toel (kohati ka jalgu trampides) selgeima ja võimsaima sotsiaalselt kõneka võitleva ekspressiivsuse, mida ma folgil instrumentaalesituses eales kogenud olen".
Folgi peamise nõrkusena toob Maiste välja festivali tipu moodustavate kammerlike artistide sobivuse suurtele lavadele. „Kui Pantokraator välja arvata, siis puuduvad meil õieti folgikaldega esinejad, kes suudaksid tuua pilgeni täis Kirsimäe igasse nurka kvaliteetse ja kaasahaaravaheli," leidis Maiste.
Maiste fantaseerib ka folgi tuleviku teemal: „Midagi ei oleks ka katki, kui arenetaks hoopis selles suunas, et festival muutub väiksemaks, elitaarsemaks, kammerlikumaks, intellektuaalsemaks," ning resümeerib: kui korraldajad on osanud suurepärast festivali senini hoida ja arendada, siis küllap suudavad nad seda edaspidigi.
