Tanel Padar homses LP-s: üks isiklik luuleraamat võiks kord olla küll

Eile Vihulas, täna Augustibluusil, nädalavahetusel pulmas, tuleval laupäeval Tõrvas loitsimas - nii lendab Tanel Padar mööda Eestit ringi juba 15 aastat. Mõnes mõttes on mees ka oma senisele elule justkui ringi peale teinud: istub jälle koolipingis ning unistab tulevikust kuskil, kus saab rahulikult, senisest teistmoodi elada.

Küsimusele, kuidas läheb, vastab Tanel eputamata, et tõeliselt hästi, sest ees ootavat tervelt neli vaba päeva. Ega palju pikemat puhkust saaks Eesti meelelahutaja tiitliga mees enesele ilmselt ka lubada. Olgugi, et Tanelil on ametlikult ka koolivaheaeg. Kuid kvantiteedist olulisem on kvaliteet.

“Minu puhkus peab olema pigem aktiivne. Eelmise satsiga olime elukaaslase juures maal, tema sünnikodus. Ja mul oli ikka kogu aeg mingi mootoriga asi käes, et muru niitma vmt. Niisama passides väsin puhkusest kiiresti ära, sest mõte liigub kogu aeg ükskõik mis suunas ja ühel hetkel on siis väga raske olla ning lõpuks jõuan tundmuseni, et ma raiskan aega. Aga füüsilises tegevuses saan aju puhata. Nüüd aga läheme telkima ehk et sõidame mingil trajektooril ja elame telgis.”

Vahel puhkab Tanel siiski ka mõne veekogu kaldal paigal seistes. Viskab õnge sisse ja ajab sõbraga kalamehejuttu. “Muidugi on kasulikum kalade juuresolekul vait olla ja mitte vees solistada. Aga minu meelest pole keegi veel teaduslikult tõestanud, et ablas kala ussikese söömata jätaks ainult selle pärast, et kaks meest roostikus mulisevad,” naerab Padar, kes püütud kalad enamasti kõik vette tagasi laseb.

Pikemalt oma luuleraamatust, koolielust, lillede kinkimisest, romantikast ja ka pisut Augustibluusi ümber käinud märulist räägib Tanel Padar homses laupäevalehes LP.