HOMSES PÄEVALEHES: Keskmist kiirust võiks Eestis mõõta kümmekonnal teelõigul
35 kiiruskaamera kõrval on täiesti reaalne, et Eesti maanteedel annaks kiiruseületamisest märku keskmise kiiruse mõõtmise süsteem, ütleb maanteeameti möödunud aastal tehtud uuring. Ameti hinnangul võiks seda kasutada juba paari aasta pärast - süsteemi rakendamist nähakse ette rahvusliku liiklusohutusprogrammi vastavas etapis, mis algab 2016. aastal.
Süsteem, mida võiks pikemalt nimetada automaatseks teelõigu keskmise sõidukiiruse kontrollimiseks (lühend ASSC), tähendab, et kindlaks määratud teelõigul pildistatakse sõidukit sinna sisenemisel ja väljumisel ning salvestatakse ka vastavad ajad. Viimane kaamera arvutab, kui kaua teelõigu läbimiseks aega kulus ning milline oli keskmine kiirus. Seega ei vaata süsteem mitte seda, kui kiiresti ühel või teisel hetkel sõideti, vaid kui kiiresti mingi vahemaa läbiti.
Kui ekspertide hinnangul on süsteemi kasutuselevõtmiseks täna Eestis nii vajadus kui sobivad teelõigud olemas, siis selle reaalset rakendamist takistab ühe aspektina kõrge hind - uuringus on toodud, et seadmepaar ühel sõidusuunal koos paigalduskuludega nii autojuhi kui sõiduki numbrimärgi tuvastamiseks võiks olla 300 000 eurot, lisaks igaaastased hooldus- ja kalibreerimiskulud kokku 8000 – 15 000 eurot aastas.
Teine takistus, miks Eestis süsteemi kasutamine täna võimalik pole, on asjaolu, et seadused lihtsalt ei luba selle alusel trahvi teha.
Uue kiirusemõõtmise süsteemi headest ja vähemheadest külgedest loe homsest Eesti Päevalehest!
