Kristiina Ojuland: See kord on naiste kord
Usun seetõttu, et Rahva Ühtsuse Erakonda ehitades on meiega liitunud palju tegusaid naisi. Nende vanus on keskeltläbi 35 pluss miinus viis. Seega, nad on oma elus üksjagu asju ära teinud, neil on pered ja oma professionaalne tegevus. Neil on elukogemus. Meie ridades on nii kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivseid juhte, ettevõtjaid, heategevusega seotud liidreid. Paljudel nendest naistest on 3-4 last, sealhulgas on meie ridades kasulaste vanemaid. Nende naiste pühendumus oma erialale ja perele on aukartustäratav.
Veelgi rohkem aga annab usku uute naispoliitikute areenile tulekule see, et nad on valmis oma töö ja perede kõrvalt panustama Eesti elu paremaks muutmisesse. Nad usuvad, et poliitikat saab teha inimesi kuulates, lähtuvalt inimeste soovidest ja vajadustes. Võtame lihtsa näite- vaatamata inimeste vastuseisule, otsustas valitsus lubada avalikus kohas alkoholi tarvitada. Kelle jaoks sellised otsused kasulikud on? Miks valitsus ei kuula oma rahvast?
Et saavutada valimistel hea tulemus, tuleb naistel palju tööd ära teha. Alustada tuleks ülalnimetatud Manifestis seatud eesmärgist: muuta Riigikogu valimiste seadust, mis tagaks naistele võrdse esindatuse. Ja teiseks, naised, kes on valmis poliitikasse minema, peavad tegema enda jaoks selge otsuse - jah, ma lähen poliitikasse, sest mul on kindel soov ühiskonna asjade otsustamisel sõna sekka öelda, ma olen valmis selle nimel panustama oma aega ja energiat pere ja töö kõrvalt, ja mis eriti tähtis- ma ei muuda oma otsust! Kõhklustest ülesaamiseks tuleb naistel
omavahel koostööd teha, koalitsioone luua ja lubadustest kinni pidada.
Poliitikas saab olla rahuliku südamega siis, kui sa ise usud sellesse, mida teed ja tead, et ajad õiget asja.
Miks on vaja naisi poliitikasse?
Lihtne vastus on see, et me vajame tasakaalustatud poliitikat, mis lähtub inimesest. Eesti poliitiline kultuur vajab värskendust, rohkem empaatiat ja ka lihtsalt seda, et tehtavad otsused ei oleks meeste ühiskonna poole kreenis.
Miks on inimestel hea elada Soomes või Rootsis? Mitte ainult sellepärast, et seal on palgad kõrgemad, suhtumine inimesesse on teistsugune. Sellise suhtumise vundamendiks on suuresti meeste ja naiste, noorte ja vanade, eri rahvustest inimeste kaasamine, olgu selleks siis parlament või valitsuse koostöö kodaniku ühiskonna organisatsioonidega.
Eesti on alati püüelnud Põhjala poole, oleme palju oma naabritelt õppinud alates ärikultuurist ja keskkonnakaitsest lõpetades demokraatia ja inimõiguste austamisega. Ometi ei ole me suutnud saavutada poliitikas sellist tasakaalu, mida näeme põhjamaades.
Mäletan hästi 1995. aasta Ülemaailmset Naiste Konverentsi, kus seati ambitsioonikaid plaane naiste suuremaks osalemiseks poliitikas. Sama aasta sügisel toimus jätkukonverents Reikjavikis, kuhu kogunesid põhjamaade naispoliitikud ja naiste organisatsioonide esindajad. Kutsutud olid ka Eesti erakondade esindajad.
Mitu päeva toimunud arutelude ja plaanide tegemise järel sõideti oma riikidesse tagasi ja põhjamaades võtsid naised härjal sarvist- seljad pandi kokku ja asuti tööle eesmärgi saavutamise nimel. Tulemusena näeme 20 aastat hiljem naiste ja meeste tasakaalustatud esindatust nii parlamentides kui valitsustes, kohalikest omavalitsustest rääkimata. Meie aga oleme sama kaugel kui 20 aastat tagasi, läbi erinevate Riigikogu koosseisude, on naiste esindatus jäänud 20 protsendi kanti.
Rahva Ühtsuse Erakond oma on loomisest saadik võtnud eesmargiks tuua naisi ja uusi tegijaid poliitikasse. Kevadel kirjutasid mitmed väljaanded, et teeme naiste erakonda. Tegelikult soovime tuua meie kodu poliitilisse kultuuri uut lähenemist, kus nii naiste ja meeste osalus on tasakaalus. Praegu on erakonnaga liitunutest 53 % naised.
Leian, et erinevate erakondade naiste organisatsioonid on täna niikaugel, et jõude ühendades saavutada Eestimaa naiste kongressil seatud eesmärgid.
