Maidanil toimunud radikaalseid väljaastumisi oligarh ei toetanud, sest tal olid Janukovitšiga huvide sfäärid enam-vähem ära jaotatud. Teisalt pooldas ta Ukraina tihedamat majanduskoostööd Euroliiduga, kuna kartis suure idanaabri veelgi võimsamaid ettevõtjaid. Janukovitši jaoks kõige kriitilisemal ajal säilitas Ahmetov -- vähemalt väliselt -- neutraliteedi.

Pärast aktiivse sõjategevuse puhkemist lahkus Ahmetov kiiruga Donetskist ning käesoleval ajal pendeldab Kiievi ja Londoni vahet. Donbassi uued liidrid temaga enam ei arvesta. Peale kuulsa oligarhi on regioonist põgenenud või istuvad kodus hästi vagusi hulk vähemtähtsaid varasemaid "autoriteete".

Olukord on seda drastilisem, et veel mõne kuu eest olid nood tihtipeale riigivõimu esindajatest tähtsamad. Kui aga saabusid tõepoolest rasked ajad, siis ei juletud vahendajatena oma alamate eest eriti seista, saagu neist siis mis saab. Toetades Ukraina föderaliseerumist, ei tihanud Ahmetov ometigi vastu võtta Donetski kuberneri ametikohta -- liiga suur vastutus.

Kuid ilma Donbassita ei ole tal kohta Ukraina sisepoliitikas. Rinat Ahmetovit lihtsalt ei vajata.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena