Mereääreblogi: Endrik Mänd: millal sai Kalamaja „kõdurajoonist" miljööväärtuslik elamuala?
Erineva iseloomuga mere-äärset avalikku ruumi seob idee katkematust rannapromenaadist, mis ulatub Meriväljalt Rocca al Mareni. Kindlasti tuleb ka rannapromenaad lõiguti omalaadne, pakkudes võimalusi erinevateks tegevusteks ja ettevõtmisteks, ent oluline on, et lisaks võimalusele mereni jõuda tekiks Tallinnas ka piki rannikut kulgev sidus linnaruum. Kui Pirita tee äärde rajati kaldakindlustus koos auto- ja kergliiklusteega juba mitukümmend aastat tagasi, siis Haaberstis ja Põhja-Tallinna läänerannikul on linn just viimastel aastatel arendanud ranna-äärset kergliiklusteede võrgustikku.
Põhja-Tallinna idaranniku sadamatealal ja kesklinnas on toimetada keerulisem. Olukorras, kus mereäärne maa kuulub valdavalt eraomanikele, saab linn arenguid suunata peamiselt planeerimistegevuse kaudu.
Mere-äärsele alale on kehtestamisel mitmeid detailplaneeringuid. Juba kehtestatud planeeringutele tuginedes on vesilennukite angaarid renoveeritud Meremuuseumiks ning püstitatud Navigaatori Maja. Läbi viidud on arhitektuurivõistlusi ja alustatud äri- ja eluhoonete projekteerimist Admiraliteedi basseini vahetus läheduses, toimetatakse Noblessneri kvartalis ja Tallinna Sadama alal.
Roheline Tallinn
Võrreldes enamuse Euroopa sama suurte linnadega on Tallinn väga hea rekreatiivse taristuga ja roheline linn. Seetõttu oleme rohkem tähelepanu pööranud tänavaruumi (ümber)jagamisele erinevate liikumisviiside vahel. Näiteks Kalamaja puhul on koostöö piirkonna elanike ja seltsidega olnud küllaltki aktiivne. Kogukond on olnud kaasatud tänavate rekonstrueerimisprojektides, mille tulemusena on saanud uue näo Soo ja Telliskivi tänav.
Samuti andsid kohalikud elanikud sisendi tulevase Kalaranna tänava projekteerimistingimuste koostamisse. Linna eestvedamisel ja riigi ning eraomanike koostöös valmiva projekti tulemusena paranevad mereäärsete alade ühendused ja on loota, et elavdub ka ehitustegevus piirkonnas.
Tallinna kogemuse põhjal võib öelda, et suuremate projektide puhul on üheks kvaliteedi tagajaks arhitektuurivõistluste korraldamine. Nii on linna projektidest sündinud näiteks Vabaduse väljaku lahendus ja eraprojektidest Rotermanni kvartali avalik ruum. Arhitektuurivõistluse korraldamise nõue on arutelude tulemusena sisse viidud ka Kalaranna planeeringusse. Muuhulgas annab kõnealune planeering maakasutuse seisukohast tasakaalustatud lahenduse, millega ligi kolmandik alast määratakse avalikku kasutusse.
Eraomand pole avalik ruum
Mis puudutab Kalaranna planeeringu kritiseerimist, siis tuleb arvestada, et planeeringuta eraomandis olev maa ei ole käsitletav avaliku ruumina, isegi kui inimesed on harjunud seda kasutama. Just detailplaneering on dokument, millega määratakse sellistel juhtudel avalikult kasutatava linnaruumi ulatus ja selle väljaehitamise kohustus. Sealjuures on kohaliku omavalitsuse kohustus jälgida, et omanikule seatavad kohustused ja piirangud oleksid proportsionaalsed talle antavate õigustega, detailplaneeringu puhul siis eelkõige ehitusõigusega.
On ootuspärane, et ulatuslikud linnaehituslikud muudatused toovad enesega kaasa eriarvamusi kvaliteetse linnaruumi mõtestamisel. Mõned muutused toimuvad vaikselt, samm-sammult. Nii on raske määratleda, millal täpselt hakati „kõdurajoonide" asemel rääkima miljööväärtuslikest elamualadest, aga eks sedagi arengut oleme üld- ja teemaplaneeringuid kehtestades suunanud.
Teised protsessid kulgevad ehk kiiremini ja seetõttu lüüakse nendes ka kirglikumalt kaasa. Ühest küljest pikenevad vastuolude tõttu menetlusprotsessid ja arengud linnaruumis lükkuvad seetõttu edasi, ent kaalutletud otsuse tegemiseks on oluline, et osapooled saaksid piisavalt oma seisukohti selgitada ning erimeelsused põhjalikult läbi arutataks.
Näiteks Kalaranna planeeringu puhul on arvestatud põhimõtet - kui Tallinn soovib end määratleda merelinnana siis kesklinna piirkonnas tuleb aktiivne ja mitmekesine linnakeskkond koos sinna juurde kuuluva avaliku ruumiga kavandada mereni. Sel viisil avame linna merele. Olen arvamusel, et investeeringud linnakeskkonda on igati teretulnud ning kuigi ma eelistan lahendusi, mis säilitavad olemasolevaid väärtusi, tuleb planeeringuid kehtestades ja ellu viies kindlasti ka uusi väärtusi luua - seda nii elu- kui töökohti ehitades kui avalikku ruumi rajades.
Mereääreblogi on Eesti Päevalehe, Delfi ja Telliskivi Seltsi koostöös valmiv artiklisari, mis keskendub Tallinna mereääre ja linnaruumi tulevikule. Altpoolt on leitavad ka varem ilmunud lood.
