EPL ja Delfi Hiinas: Börsil noteeritud valitsuse häälekandja ja Lennart Meri taldrikud muuseumis
Hiina välisministeeriumil õnnestus seega tabada üpris huvitav moment, et kutsuda Eestist, Lätist ja Leedust ajakirjanikud kohapeale olukorda kaema. Eesti Päevalehe ja Delfi välisuudiste juht Raimo Poom kirjutab Pekingist alanud 10-päevase ringsõidu esimestest muljetest Pekingis:
13 september
Mida Hiinas Ukrainas toimuvast arvatakse?
Hiina külla kutsutud ajakirjanikele mõeldud programm hakkab sisulisemalt pihta esmaspäevast. Enne seisab veel tutvustatakse pühapäeval Pekingi kultuuriväärtusi.
Kuivõrd jõudsin kohale väikese ajavaruga lappasin hotellis ajalehti, et vaadata, kuidas maailm siit paistab. Eestis räägivad põhilised uudised ikka Ukrainast ja kõigest, mis sellega seotud.
Inglisekeelne China Daily räägib põhiuudisena esilehel Tadžikistanis toimunud Shanghai koostööorganisatsiooni riigijuhtide kohtumisest, kus olid kohal nii Hiina president Xi Jinping kui ka Venemaa riigijuht Vladimir Putin. See on olnud ka esiuudiseks kõikides kohalikes telekanalites, mida saan hiina keelt mitte vallates öelda tänu deduktiivsele piltide kõrvutamisele..
Kuid ka Ukraina pälvib natuke tähelepanu. China Daily arvamusküljel on ajalehe Brüsseli korrespondent Fu Jing kirjutanud üpris terava loo, kus taunib karmilt teatud NATO riikide otsust hakata Ukrainale relvi tarnima. Selgituseks omalt poolt niipalju, et Ukraina president Petro Porošenko teade, et mõned NATO riigid olevat relvaabi lubanud, lükati juba mõnda aega tagasi ümber.
Aga China Daily Brüsseli korrespondent on siiski NATO peale päris pahane. Ta hurjutab, et vaatamata Ukraina rahuplaani tekkimisele otsustasid NATO riigid mitmete meetmete kasuks, mis kasvatavad alliansi kohaolekut „Venemaa ukse all“. Näiteks toob ta, et kaitsekulutusi kavatsetakse kasvatada 2 protsendini SKT-st ja samuti täiendatakse Baltikumi õhuturvet, saadetakse lisajõude Ida-Euroopasse.
Samuti on probleemiks ka Euroopa Liit, mis tahab „iga hinnaga piirata Moskva mõju Ida-Euroopas ning teistes regioonides“.
Ka USA president Barack Obama Tallinna kõne on ära mainitud, kui autor viitab Obama hiljutisele ütlusele, et Venemaa tahab muuta maailmakorda. „See, et NATO liikmesriikide arv on alates Külma sõja lõpust kasvanud 16-lt 28-le, näitab, kes tegelikult tahab maailmakorda muuta,“ vastab Fu Jing Obamale.
14 september
Lennart Meri taldrikud ja maailma vanim külmkapp
Enam vähem kohtustuslike Pekingi vaatamisväärsuste nimekirja oskavad vast enamik peast nimetada: Tiananmeni ehk Taevase rahu väljak, endine keisripalee ehk Keelatud linn jms. Need pole üksnes populaarsed välisturistide seas vaid tõmbavad ka kohalikke. Tegelikult enamus uudistajaid ongi hiinlased ise. Ja neid on tohututes hulkades vaatamata meile antud kinnitusele, et praeguseks on koos kooli algusega hakanud siin pihta „turismi madalhooaeg“.
Tiananmeni väljakut ääristab ühest küljest Hiina rahvusmuuseum, kuhu meid hommikul esimese asjana viidi. Kui Euroopas liiguvad muuseumid selles suunas, et kõike peab saama katsuda ja tahtmise korral hambaga proovida, siis siin on asjad viimse kui üheni ikka klaaside taga. Ja neid pronksist, nefriidist jms ajalooväärtusi on mõistagi tuhandeid. Paljud ainulaadsemad ja vanemad, kui kuskil mujal. Näiteks on väljanäitusel maailma vanim „külmkapp“ - hiigelsuur pronksist nikerdistega asjandus (vabandust läbi klaasi tehtud foto pärast, vaata allpool). Igatahes kinnitati, et see leiutis suutis veini juba mitutuhat aastat tagasi vajalikul madalal joomistemperatuuril hoida. Mille eest juba vanad hiinlased hoolitsesid!
Kõige vähem võis oodata, et samas leidub ka tükike Eestit, täpsemalt veel kolm tükki. Nimelt on sellesse hiiglaslikku muuseumisse mahutatud nurgasaal, kus üleval näitus pealkirjaga „Ajaloo tunnistajate sõbralikud suhted – partei- ja riigijuhtide diplomaatilised kingitused“.
Ehk siis, igasuguste ametlike ja riiklike visiitide käigus Hiinat külastanud välismaa kõrgete tegelaste kingitused pole mitte presidendi residentsi keldrisse kogutud, vaid rahvale vaatamiseks välja pandud. Ning saali kõige tagumises nurgas leidusid ka „Eesti president Lennart Meri poolt 1994. aasta juunis seltsimees Jiang Zeminile kingitud maailitud portselantaldrikud“. Kolm tükki kenasti reas erinevate Tallinna vaadetega. Nende kõrval oli kohe 1993. aastal Leedu presidendi Algirdas Brazauskase poolt kingitud merevaigukamakas (allpool), mis sobis sinna ehk kronoloogiliselt, kuid mitte väga kunstiliselt.
15 september
Börsil noteeritud valitsuse häälekandja
Kuidas saavad Hiina inimesed ja teised riikide saatkonnad teada, mida valitsus arvab? Väga lihtsalt, tuleb lugeda Hiina Kommunistliku partei keskkomitee ametlikku häälekandjat People's Daily, mis võiks eesti keeles ehk rahvaleht olla.
Üsna kesklinna lähedal asub selle kohaliku ajakirjandushiiglase tuhandete töötajate jaoks mõeldud kvartal. Täna võeti meid seal vastu. Kuid nagu Eestis nii ka Hiinas, ajakirjanduses teeb ilma internet. See pole mööda läinud ka People's Dailyst, kellele kuulub hiiglaslik veebiväljaanne people.cn.
Justkui iseloomustamaks Hiina reforme, on partei häälekandja oma veebiväljaande börsile viinud. Aktsiad on noteeritud Shanghai börsil ning, nagu ettevõtte juhatuse esimehe asetäitja kinnitas, ettevõtte koguväärtus kuskil 3,5 miljardi euro juures. Partei paberajalehele kuulub sellest 48 protsenti ja veebiportaali pidamine on tulus. Mullu teeniti ca 125 miljonit eurot tulu, tänavu rohkemgi.
Partei ajalehe veebiportaalis üksinda töötab kokku 2900 inimest. Ju läheb vaja, kui tehakse portaali 8 välismaa keeles ja lisaks hiina keelele veel seitsmes riigi vähemusrahva keeles.
Aga mida siis sealt lugeda saab? Veebiportaali juhid ei teinud ka mingit saladust, et kuivõrd tegemist on partei ajalehega, siis „peavad ajakirjanike lood olema kooskõlas Hiina valitsuse seisukohtadega“. Muid seisukohti saavad esitada näiteks teadlased või eksperdid, kui teevad seda arvamuse vormis. Viidati, et rohkem on erisusi võõrkeelsetel lehekülgedel, kus sisu pole tingimata sama, mis hiinakeelsetel lehtedel.
Muide: kinnitati sedagi, et inimesed saavad artiklite juurde kommentaare kirjutada. Partei häälekandjal on koguni eraldi keskkond, kus iga provintsi elanikud saavad suhelda kohaliku võimuga. Seal kehtivat koguni nõue, et kohaliku tasandi võimuesindajad peavad portaali vastavas osas laekunud elanike probleemidele vastama.
