Jää hüvasti, Jaak Joala!
• „Ma olen tegelikult metsikult laisk. Ma ei ole sõrmeotsagi liigutanud, et midagi saavutada. Mind on lihtsalt tassitud või on elu läinud niimoodi, et kedagi muud ei olnud ja vaat see oli siis nüüd minu koht...”
• „Täiesti selge, et mingi tähehaigus ikka oli – täitsa selge tagantjärele. See on absoluutselt kõigil olnud. Seda ei ole mõtet maha salata. Esimene äratundmine on, et sa oled nüüd ikka maailma naba ja kõik vahivad sind. Loomulikult on see alguses meeldiv. Aga kui see kestab kümme aastat, kakskümmend aastat – no lihtsalt ogaraks võib minna... Ei taha. Vaat see on põhjus, miks ma istun rahumeeli kodus ja mul on seal nii hea olla.”
• „Mulle heidavad väga paljud ette, et ma olen, noh... Ma olen kinnine inimene, aga tegelikult olen ma väga otsekohene. Kui mulle midagi ei meeldi, siis ma raiun. Olen saanud selle eest palju peksa. Sellist libedat nihverdamist vihkan ma kohutavalt. Ma pean välja ütlema, kui olen kindel, et asi on nii...”
• „Oleks võinud kindlasti rohkem teha, aga kõik, mis on tehtud – mitte midagi ma ei kahetse. Ja võin öelda täiesti puhtast südamest, et ma olen seda kõike proovinud teha nii hästi kui võimalik.”
Jaak Joala Urmas Oti saates „Carte blanche” ETV-s 13. novembril 1992
