Rainer Kattel: Alampalga tõstmine on hädavajalik

Sotsiaaldemokraatide idee tõsta alampalka järk-järgult kuni 800 euroni kuus aastaks 2018 on hädavajalik samm. Alternatiiv on soolise ja regionaalse palgalõhe süvenemine ning jätkuv ääremaastumine ja väljaränne.

Alampalk puudutab eelkõige noori ja vanemaid tööturul osalejaid ning samuti oluliselt enam naisi kui mehi. Kui vaatame 2013 aasta andmeid, siis Põhja-, Kesk-, Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eestis ulatus meeste keskmine palk igal pool üle 800 euro piiri, naiste palk aga ainult Põhja-Eestis.

Alampalgal ei täna enam Eesti rahvusvahelise konkurentsivõimega suurt pistmist. Juba täna on töötlevas tööstuses (peamises ekspordi allikas) keskmine palk üle tuhande euro. Aastaks 2018 ei puuduta 800-eurone alampalk ilmselt mitte ühtegi ettevõtet, kes ekspordib.

Aga just rahvusvaheline konkurentsivõime on ainus majanduslik õigustus madalateks palkadeks. Kui meie eksportöörid on aga juba täna oluliselt konkurentsivõimelisemad, siis on madalate palkade põhjus poliitiline, mitte majanduslik. Majanduslik loogika peaks just alampalga kasvu poolt rääkima, sest kõrgem alampalk elavdab siseturgu ning sunnib ettevõtjaid tööd paremini korraldama. Kuhu paneb üks täna alla 800 euro teeniv Lääne-Eesti naine need eurod, mida ta 2018 aastal rohkem teenib? Suur osa juurde tulevast rahast jääks ilmselt sinna samasse Lääne-Eestisse, ostes kohapealseid teenuseid või kaupu (nt laste huvialaringe vms). Järelikult on nende teenuste ja toodete pakkujatel rohkem kliente, tekib võimalus pakkuda kohapeal teenuseid ja kaupu, mis tänaseks on suurematesse linnadesse koondunud.

Kuna ettevõtja teab ette viie aasta peale alampalga kasvutempot, siis on tal võimalik sellega kohaneda ning siseturule tootvatel ettevõtetel peaks sõna otses mõttes turg kasvama, sest inimestel on rohkem raha käes. Samuti näeb sotsiaaldemokraatide ettepanek ette sotsiaalmaksu alandamise väljaspool Harjumaad jäävatele ettevõtetele, mis samuti üleminekut tasakaalustab. Väljaspool Harjumaad loodavad töökohad on Eesti arengu üks võtmeküsimusi. Seda aga ei saa ainult majanduslike sammudega lahendada, sest majanduslik loogika on alati konsentreerumise suunas, kuna nii on efektiivsem. Kui aga ainult efektiivsusest lähtuda, siis peaks kõik Eesti elanikud Harjumaale kolima.

Kas elu Eestis on võimalik ka väljaspool Harjumaad ja suuremaid linnu, on poliitiliste ostuste küsimus. Alampalga otsustav tõstmine on üks neist otsustest. Alampalga tõstmine ei ole hõbekuul, mis lahendab kõik probleemid, kuid see aitab ühiskonna nõrgemaid osapooli. Ühiskond on just nii tugev, kui tema nõrgim lüli.