"Sils Maria": naised kunstist pilvepiiril
Kindlasti olete kuulnud Bechdeli testist? (Kui ei, siis see on feministlik test, mille positiivselt läbinud filmis vähemalt kaks naist vähemalt minuti jooksul räägivad omavahel, aga mitte meestest). Võib-olla olete isegi näinud mõnda sellist. Kui ei - sest ega neid palju pole, - siis tasub vaadata “Sils Maria pilvi”, mis on suurepärane näide Bechdeli kriteeriumid täitunud filmist. Naised räägivad siin omavahel ning nende jutu aineseks on - vähemalt meil Ida-Euroopas puhtalt meeste teemaks peetav - kunst. Kuid „Sils Maria pilvi“ ei peaks vaatama ainult rääkivate naiste pärast – siin on mitu põnevat ja isegi eriskummalist teemat, mis ekraanilt kummitama jäävad.
Kunagi loojaid nagu Nietzsche või Bowie lummanud Šveitsi külakeses Silsis, piltpostkaardilike Alpide taustal areneva loo peategelane on veetlev, 40-ndates näitlejanna Maria Enders, keda kehastab Juliette Binoche. Talle sekundeerib sugugi mitte kahvatumalt tema noorukest assistenti Vali mängiv Kristen Stewart.
Kaheks vaatuseks ja epiloogiks jaotatud filmi põhiosa vaatleb naisi hetkel, kui Endersil on käsil uue rolli õppimine. Ta on saanud parasjagu kuumalt lavastajalt Klaus Diesterwegilt (Lars Eidinger) pakkumise mängida üht peaosa näidendis „Maloja madu“. Asja teeb pikantseks, et see on tükk, millest sai paarikümne aasta eest alguse Endersi läbimurre, aga kui toona oli kahe naise afäärist rääkivas loos tema osaks noorem naine Sigrid, siis nüüd tuleks tal mängida Helenat, keskealist naist, kes laseb kirel Sigridi vastu ennast hävitada.
Selge, et selline roll(ivahetus) tuleb emotsionaalselt raskelt ning tema ja Vali vahekord on muutumas üha pingelisemaks. See väljendub vaidlustes näitemängu pärast - ühelt poolt põrkuvad seal Endersi tarkus ja kogemused, mis panevad teda näidendi ja ka selle autori, oma kunagise mentori headuses kahtlema, teiselt poolt aga Vali nooruslik idealism ja vajadus näha ka negatiivset mitmeplaanilisena.
Kui stereotüüpne stsenaarium laseks filmi konfliktiks tõusta asjaolu, et üks naistest on noorem ja teine vanem, siis „Sils Maria pilvedes“ näeme hoopis ajastute ja kontinentide palju jõulisemat kokkupõrget. Val on ameeriklanna, kes hääldab „Maloja“ alguses nagu Mojave, hispaaniapärase h-ga keskel; tema kultuur on sci-fi ja koomiksid ning Endersi tulevane lavapartner, uuslavastuses Sigridit mängiv Jo-Ann Ellis (Chloë Grace Moretz) oma tema näitlejannade edetabelis esikohal.
Maria on aga Euroopa kõrgkultuuri peenete joontega reklaamnägu, kelle jaoks nii internet kui ka staarikultus on lihtsalt üks tüütu lõbustus pööblile, mis jääb alla isegi lihtsatele rõõmudele nagu konjak või kasiino. (Interneti labasus ei takista teda aga purjuspäi Jo-Anni guugeldamast.)Oma kõrgkultuursuses on Enders siin aga nagu vales filmis: ajad on sellised, et ka “Maloja mao” lavastaja eelistab tegeleda pigem Jo-Anni paparatsoprobleemiga, kui arutada Endersiga rolli.
Jo-Anni ja Maria Endersi kokkupuuted jäävad filmis kahvatumaks kui Endersi ja Vali partnerlus. „Sils Maria“ näitab kui pind-tagumikus-töö võib olla staari kantseldamine ning kuidas kogu sõubisnis sõltub temataoliste iPadi-tüdrukute entusiasmist ja kohusetundest.
Filmis on äratuntavaid paralleele Ingmar Bergmani „Personaga“. Isegi pildi-tasandil – näiteks Maria ja Vali õhtune köögilaua taga istumine on peegelpilt ühest stseenist selles 1966. aasta filmis, mis vaatas samuti kahe naise, hoolitseja ja hoolitsetava vahekorda maakoha eraldatuses. Küsimuseks jääb, kumb on kumb, sest, kui Bergmanil lahkus suvilast üksinda hooldaja Alma, siis Olivier Assayas’ filmis kaob vaatajale mõistatuseks teadmata suunas Val.
„Sils Maria pilved“ on literatuurne, aga ometi silmal igav ei hakka. Kõik, mida on olnud võimalik huvitavalt näidata, on filmitegijad ka nii esitanud, lavastanud näiteks stseene fiktsionaalsetest filmist või miksinud filmi kaadreid ajaloolisest dokist (Arnold Fancki 1924. aasta „Das Wolkenphänomen von Maloja“). Ka loodusjõududel, eelkõige Maloja orus mägede vahel maona tekkival udupilvel on lastud mõjuda julge eriefektina.
„Sils Maria pilved“ on parimas mõttes naistefilm, mis näitab meid sotsiaalselt reflektiivsete ja intelligentsete inimestena. Ka selle nukkerkoomilise film lõpp on tegelikult õnnelik: Maria Enders saab komplimendi kui aja-ülene olend ning peaosa ulmefilmi.
“Sils Maria pilved”
Prantsusmaa, Šveits, Saksamaa
Lavastaja: Olivier Assayas
Stsenaarium: Olivier Assayas
Osades: Juliette Binoche, Kristen Stewart, Chloë Grace Moretz jt
Linastub Sõpruse kinos, Tartu Elektriteatris ja Forum Cinemas kinodes
