Kas Eestis tuleks lubada kakskeelseid tänavasilte?
Ma arvan, et sääl, kus enamik elanikke on venekeelsed,
võiksid tänavasildid olla vabalt eesti ja vene keeles.
POOLT:
Jaan Kaplinski, kirjanik
Ma arvan, et sääl, kus enamik elanikke on venekeelsed, võiksid tänavasildid olla vabalt eesti ja vene keeles.
Pean silmas ennekõike Narvat, Sillamäed ja Kohtla-Järvet, Tallinna venekeelsete piirkondade puhul pole see ehk nii aktuaalne. Neis piirkondades võiksid tänavasildid olla kakskeelsed kasvõi päris arvukate Eestisse saabuvate vene turistide tõttu, kes siin oma sisseoste teevad. Samuti peaksid olema vene keeles kättesaadavad ravimite infolehed ja ka kauplustes peaksime lubama rohkem kakskeelsust.
Praegu jääb mulje, et kolm kohalikku keelt on hoopiski eesti, läti ja leedu keel, sest nendes keeltes on poes kaupade sildid. Aga Eestis elavad eestlased ja venelased, mitte lätlased ja leedulased. Siin on Eesti Vabariik, mitte Balti Vabariik.
Peame olema pragmaatilisemad. Eesti keelepoliitika väiklus häirib mind tegelikult väga. Keelepoliitika on rumal ja lühinägelik. Niimoodi me süvendame võõrdumist ja getostumist. Mitmel pool on elanikud venekeelsed ja linnaametnikud eestlased, aga niiviisi ei teki kontakti. Inimlikkus eelkõige!