Valimisliitude Vabakonna manifest „Tasakaalus Eesti": väikelinnad vajavad investeeringuid
Oleme oma kodukandi patrioodid ja usume, et olulisim on inimeste tahe kohapeal asju paremaks teha. Oma igapäevatöös volikogudes näeme, et Eesti tervikliku arengu võti on koondunud keskvalitsuse ehk ministeeriumide ja riigiasutuste kätte. Näeme, et keskvõim on omavalitsuse käed kärpinud nii lühikeseks, et nendega ei ole võimalik pidurdada Eestimaa ääremaastumist ja väikelinnade tühjenemist.
Sellepärast oleme me valmis panustama Eesti poliitikasse üleriigilisel tasandil, tutvustades parimaid ideid, kuidas saavutada Eesti regionaalne tasakaal. Alljärgnev on kokkuvõte Valimisliitude Vabakonna manifestist „Tasakaalus Eesti".
Eesti vajab tasakaalukamat arenguteed, et jääda koduselt armsaks ja püsida üleilmselt konkurentsis
Eesti on elav näide moodsa teaduslik-tehnilise maailmaga kohanevast ühiskonnast, mis on siiski suutnud säilitada kodust elutunnet ja esivanemate vaatepunkti maailmale, elemente maalähedasest eluviisist, iidsete külade kohamälust, perekesksest eluviisist ja põliskultuurist. Väga paljude inimeste elus on olulisel kohal elurõõmsad Eestimaa väikelinnad, kodused maakohad, külad, alevikud. Meie inimeste elustiil on olnud ja on lahutamatult seotud maaga, paigaga, kus elad sa ise ja kus elasid su vanemad.
Paraku elu külades ja väikelinnades hääbub, kuna valitsuse harrastatud turupoliitikas liigub enamus investeeringud ja uusi töökohti pealinna ning Harjumaale. Selle tulemusena näeme, et noored lahkuvad ja väikelinnad ning külad muutuvad üha enam vanadekodu sarnaseks.
On selge, et investeeringuid väikelinnadesse ja maapiirkondadesse tuleb võrreldes praegusega oluliselt suurendada, kui me tahame, et noored ei lahkuks ja elu kohapeal edeneks.
Väikelinnad vajavad investeeringuid
Kui erasektor vabaturu tingimustes ääremaale ei investeeri, siis on riigi ülesanne luua regionaalpoliitika, mis regulatsioonide, maksude või omapoolse lisarahastusega motiveeriks ettevõtjaid seda tegema.
Et viia Eesti regionaalareng tasakaalu, tuleb väikelinnades ja neid ümbritsevates regioonides senisest märksa enam toetada kohalike ettevõtete arengut ja uute töökohtade loomist, teha väikeettevõtetele kättesaadavamaks tootmiseks vajalikud tehnoloogiad ja teenused, rajada ühiskasutatavaid tööstusparke, teha korda väikelinnade tänavad ja regionaalseid keskusi ühendavad maanteed ning toetada inimeste seltsimist ja kogukondlikku läbikäimist.
Maakondades siseliinidel liikuv ühistransport tasuks teha täissolidaarseks (tasuta) avalikuks teenuseks ning tihendada sõidugraafikuid
Hõreda asustuse ja madalate palkade tõttu on maapiirkondades töötavate inimeste jaoks väga oluline igapäevane transpordikulu. Mugavam ja odavam võimalus liikuda maakonnasiseselt tööle ühistranspordiga paneks inimesed aktiivsemalt liikuma. See aitaks omakorda kaasa uute töökohtade loomisele, sest ettevõtjate jaoks muutuks lihtsamaks uute töökäte leidmine väikelinnades.
Kaitsepoliitika regionaalarengu vankri ette
Seoses julgeolekuriski suurenemisega on viimasel ajal palju kõneldud piirivalve sõjaväestamisest ja muudest reformidest. Kuid kaitsepoliitikat saab edukalt siduda ka regionaalpoliitikaga. Tasuks kaaluda võimalust taastada kriisiolukorraks Eesti riigivilja- ja toidureservid, sest see annaks tööd ja leiba hetkel raskes olukorras olevatele põllumeestele. Riik saaks leevendada regionaalset noorte tööpuudust, võimaldades ajateenistuse läbinutele soovi korral üks aasta tööd kaitseväes.
Riik saaks regionaalarengule senisest märksa toekamalt õla alla panna, taastades RIPid ehk pikaajalised regionaalsed investeerimisplaanid. Kust leida selleks raha?
Riigi võlakirjad ja 10% pensionifondidest regionaalarengusse
Rahastamise katteallikana võiks lisaks eurorahadele (ligikaudu 300 miljonit eurot) regionaalarengusse suunata lisaks kuni 10% pensionifondide mahust (170 miljonit eurot). Teine võimalus lisaraha leidmiseks oleks tarvilike investeeringute katteks emiteerida pikaajalisi riigivõlakirju. Eesti riigi võlakoormus on Euroopas kõige madalam, mille tõttu oleks need võlakirjad kindlasti paljudele investoritele (ka meie endi pensionifondidele) väga atraktiivseks tooteks.
Kuivõrd vanaduspensionäride arv kasvas möödunud 2013 aasta jooksul 5133 inimese võrra ning samas mahus lahkus töökäsi välismaale, siis oleks olukorra tasakaalustamiseks otstarbekas meelitada investeeringutega Eestist lahkuvaid inimesi tagasi väikelinnadesse. Seejuures ei pea lootma vaid erasektorile, palju saab ära teha ka riiklike investeeringutega.
Riiki peaks aktiivsemalt tegutsema sundima asjaolu, et lähema 20 aastaga kahaneb Eesti 15-24 aastaste ehk tulevaste töökäte ja pereinimeste arv poole võrra ning praegu on parimas tööeas kõige arvukam rahvastikukohort ehk "ärkamisaja lapsed". Need on praegu aktiivses pereloomise eas 25-35 aastased noored, kelle asukohavalikuid kodu rajamisel saaks regionaalpoliitikaga mõjutada. Seega on just nüüd ja praegu õige aeg veenda seda arvukat osa rahvast Eestimaa väikelinnadesse jääma, sest hiljem selleks enam nii häid võimalusi ei ole.
