Ants Erm: Erinevalt venelaste ajaloost on Venemaa ajalugu Eestis vaid vägivald, küüditamine ja kommunistlik diktatuur
Selle järjekordseks näiteks on klassipilt kommunistliku okupatsiooni sümbolite taustal. See on tegevus, millesse oma "õpetajate" tahtel on kistud kujunemiseas lapsed. Mis siis, et see toimub Eesti Ajaloomuuseumis, mis sest, et tegemist oli Evald Okase maaliga.
Ma ei oska hinnata, kas teos on kunstilise väärtusega, aga igal juhul on see kunstniku üks viimaseid ideoloogilisi tellimustöid. See on maalitud 1987. aastal Eesti NSV ajaloo- ja revolutsioonimuuseumi jaoks Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Ideoloogiaosakonna ettekirjutuste järgi.
Vene Lütseumi direktor Sergei Garanža sõnul "on Maarjamäe lossi ajalugu tihedalt seotud Venemaa ajalooga Eesti riigis". Kuidas palun? Mis on Venemaa ajalugu Eesti riigis? Šovinism, vägivald, okupatsioon, küüditamine ja kommunistlik diktatuur. Iseasi oleks venelaste ajalugu Eesti riigis, mis hõlmab nii üht kui ka teist poolt.
Kujutagem korraks ette, et kusagil Saksamaal viib õpetaja oma lapsukesed muuseumisse, et teha klassipilt haakristiga punalippude taustal. See oleks seadusevastane, see oleks rahvusvaheline skandaal, millele - ja mitte ainult Moskvas - oleks kiirelt ja teravalt reageeritud. Mis vahet seal on, kas punalipp on haakristi või sirbi ja vasaraga? Mõlemad on genotsiidi sümbolid.
Ükski otsingumootor ei anna teavet kehtivatest pügalatest ei kommunismi ega natsismi kuritegude ja sümboolika kohta - kõik sellised sigadused on Eestis seadusega lubatud. Miks on see nii?
Tundub, et vaatamata 22-le kommunismivabale aastale, ei ole me ikka veel vabad kommunistidest. Vaatamata värvivahetusele, on mõtteviis säilinud, igatsetakse taga endisi aegu või vähemalt ei olda nõus oma minevikule hinnangut andma. Mille muuga seletada, et kõik katsed kuulutada kommunism kuriteoks tükkis kõige oma sümboolikaga, on venitamistaktikaga rappa jooksnud.
Viimane katse , 4. detsembril 2006. aastal Vabariigi Valitsuse esitatud Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1050 SE), mis muutnuks karistatavaks okupatsioonirežiimide sümbolite avaliku kasutamise, läbis Riigikogus esimese lugemise 24. jaanuaril 2007, kuid arvati seejärel seoses Riigikogu X koosseisu volituste lõppemisega päevakorrast välja. Loodetavasti on järgmisel aastal ametisse saav XIII riigikogu koosseis teisel seisukohal ning 13 kujuneb eestlaste jaoks õnnenumbriks...
