SUUR NIMEKIRI: President Ilves ootab ametiaja lõppu ja lahkumist parteipoliitikast. Aga kes ootab pääsu Kadriorgu riigipeaametisse?

President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal Sakalale intervjuu, kus ta kinnitas, et riigipeaametist lahkudes ei kavatse ta naasta parteipoliitikasse. Mitmed detailid selles usutluses reetsid, et ta ootab ametiaja lõppu ning uusi väljakutseid.

Aga kes on kõige tõenäolisemad kandidaadid riigipeaametisse täna, ca 1,5 a enne valimisi? Teadupärast on valimised 2016. aasta augustis (ja septembris) ning esimese vundamendi eelistustele annavad järgmise aasta 1. märtsil toimuvad riigikogu valimised.

Aga kuna president Ilves tõi intervjuus oma ametiaja lõpu taas päevakorda, vaatame üle, kes on kandidaadid, kelle nimega on spekuleeritud või kel on head šansid olla nn erakondade ülene riigipea. Samuti toome mängu paar üllatuskandidaati.

Siim Kallas

Kuigi Kallas on tunnistanud, et ta mõtleb presidendiametile, kui talle tehakse ettepanek, on ta pärast ebaõnnestunud naasmist sisepoliitikasse jätnud pigem mulje, et ta ei taha sellele kohale kandideerida. Aga aega on palju ning Kallase võimed ja ambitsioonid kindlasti ei rahuldu õppejõutööga. Teda räsib vaid üks teema - kas ta suudab vastata oma mineviku kohta kõikidele küsimistele nii, et need mõjuks ja oleks igale inimesele usutavad.

Jüri Raidla

Üllatusnimi. Aga kui jälgida Eesti edukaima advokaadibüroo juhtiva partneri viimaste aastate sõnavõtte riigireformist ja Eesti jätkusuutlikkusest, siis on selge, et tal on hiilgavad võimalused saada erakondade üleseks riigipeaks. Kui vähemalt kolm parlamendierakonda tema nime suhtes kokkuleppele saavad. Tal on laitmatu renomee, majanduslik sõltumatus ja ta on arvamusliider kõigile, kelle käes on võimalus valida uus riigipea.

Marina Kaljurand

Ta nime tõi esimest korda välja Keit Pentus-Rosimannus ühes Ekspressi arvamusloos, mis tekitas Kaljurannas õrna pahameelt ja tekitas tunde, nagu Reformierakonna uus presidendikandidaat on mõnes tagatoas välja valitud. Pigem oli see mõttemäng ja üldsegi mitte halb. Kaljurand on väärikas kandidaat Eesti esimeseks naisriigipeaks.

Jaak Aaviksoo

Tema kohta on öeldud, et ta on kindral ilma armeeta... See iseloomustab ta ambitsioone ja suhtumist teistesse, aga Aaviksool on hea potentsiaal esindada Eestit. Suurepärane karjäär, juhiomadused ja selge vaade Eesti tulevikku. Võimalik, et tal on IRList väljas ja ühiskonnas tervikuna rohkem toetajaid kui koduerakonnas

Marju Lauristin

Siit ja sealt on ikka kasvavas tempos kuulda, et SDE tahab Lauristini järgmisteks valimisteks üles seada. Ta maines pole kahtlust, pigem on küsimus, kas ta ise tahab ja kas ta on üle oma perekonna minevikust ning sellega kaasnevast pärandist.

Andrus Ansip

Talle meeldib olla pikalt varjus, mõelda ja siis asuda eesmärgi poole liikuma. Ka Euroopa Komisjoni pidas ta pikalt enda jaoks ebahuvitavaks... ja täna on ta seal asepresident. Samamoodi võib minna ka presidendiametiga. Võimalik, et Ansip on kõige kindlam ja turvalisem valik Kadriorgu. Me teame, mida temalt oodata ja miinusmärgiga üllatused on välistatud.