HOMSES PÄEVALEHES: Märt Pius oma tegelaskujust "Nullpunktis": sellisest perekonna olukorrast on raske välja tulla
Märt Pius kehastab filmis tundliku ja püsimatu loomuga Johannest, kes saab sisse Tallinna eliitkooli. Võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema.
Tegelikult hakkavad klassikaaslased teda vaimselt terroriseerima ning ta hakkab otsima tunnustust varastamisele, pidutsemisele ja narkootikumidele pühendunud vanadelt Lasnamäe sõpradelt. Peale selle peab ta kodus toime tulema oma ema süveneva vaimuhaigusega. Pingete kuhjumise tagajärjel avastab noormees end ühel hetkel nullpunktis, kus tal tuleb oma elule teha taaskäivitus.
„Nullpunkt” räägib koolikiusamisest ja madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning vanematelt saamata jäänud tunnustuse otsimisest. Kui palju suutsid ennast Johannesega samastada?
Ma tõesti arvan, et iseloomu poolest on Johannes täiesti tavaline ja normaalne koolis käiv poiss.
Lihtsalt tegurid, mis on tema ümber – katkine perekond, arusaamatused koolikaaslastega ja halbade mõjutustega sõbrad –, on tema probleemide põhjus. Iseenesest ei ole Johannes kuidagi probleemne laps või ebaadekvaatne, pigem vastupidi. Selles suhtes ma leidsin küll enda seest selle rolli loogika väga mugavalt üles.
See on üle pika aja üks esimesi positiivse lõpuga Eesti filme. Kas tegelikult on nii, et Johannese lugu on pigem üksikjuhtum?
Selles mõttes küll, et enamikul vist nii hästi ei lähe, sest sellisest perekonna olukorrast on ikka võrdlemisi raske välja tulla. Aga igal juhul on see lootusega lugu.
Oled öelnud, et Lasnamäe peod ja madinad pole sulle võõrad?
Kuigi me tõime peategelase tänasesse päeva, kasvas raamatu Johannes Lasnamäel üles täpselt samadel aastatel kui mina. Praegu on väga paljud asjad muutunud, aga tol ajal oli see lapsepõlve mängumaa, kust ei puudunud kõiksugu sõnelused ja konfliktid teiste kampadega. Ise kunagi otseselt konflikti ei tekitanud, aga filmiga sarnaseid situatsioone oli seal küll päris palju.
Intervjuud saab täispikkuses lugeda homse Päevalehe kultuurikülgedelt.
