Lisaks soovitan, et enne kaitseministri pakutud teemasid tuleks arutada ka strateegilist konteksti, ilma milleta puuduks hetkel esitatud küsimustel igasugune mõtestatud sisu ja jääks vaid numbrite pakkumiseks ning kohvipaksu pealt ennustamiseks.

Tegelikud teemad, mis vajavad selgeks rääkimist, oleks pigem järgmised:

· Milline on meie võitlusdoktriin ja eelistatud taktikad sõja korral ülekaalukama vastase vastu?

· Milline on meie liitlaste reaalne võime ja võimalus meile appi tulla?

· Kas me oleme valmis jätkama võitlust olukorras, kui liitlased appi ei saa tulla?

· Millist relvastust ja varustust me selliseks juhuks üldse vajame?

· Kas meil on varud ja plaanid varustamiseks pika sõja korral (nii võitlejate kui elanikkonna)?

· Milline on toimiv juhtimissüsteem sõja korral, mis tagaks maksimaalse paindlikkuse ja initsiatiivi meie vägedele?

· Milline vägi on tegelikult peamine vastutuse kandja ja raskuskese sõja korral (reservvägi, elukutselised üksused või Kaitseliit) ja kas seatud ülesanded on ka vastavalt toetatud ning rahastatud?

· Milline on legaalne alus Kaitseväel ja Kaitseliidul tegutsemiseks hübriidsõja ilmingute korral?

· Kuidas tõsta võitlejate ja terve rahva kaitsetahet oma riigi eest olema valmis vajadusel oma elu andma?

· Milline on elanikkonna evakueerimise, kaitse ja elutähtsate teenuste tagamise plaan kriisi ja sõja korral?

Need on vaid mõned peamistest küsimustest, mis tuleks päriselt selgeks rääkida ammu enne tankide ostu ja liitlaste varude eelpositsioneerimist, sest just enamus selliste küsimuste vastustele saab üldse toetuda mõtestatud arendustegevus sh. hankimine.