Ärme unusta, et veel kolm nädalat kampaaniat on ees ja Reformierakonna kavalpead ei kavatse ilma võitluseta alla anda.

Kuid on tekkinud väga reaalne ja käegakatsutav võimalus riigi tasemel poliitikat muuta, teha ära astmeline tulumaks ja laiem maksureform, viia läbi palga- ja pensionitõus, elavdada majandust ja panna piir hinnarallile. Otsus pole muidugi ei minu ega teiste poliitikute teha, vaid rahva käes.

Rahva otsus sõltub palju sellest, kas inimesed usuvad muutuste võimalikkusesse või mitte. Mina usun, et seis nende valimiste eel, on märksa lootusrikkam kui 2011 või 2007. Eriti viimasel ajal on mitmeid märke, et ühiskonnas on kujunemas teatud Reformierakonna vastane konsensus - nii nende poliitika kui meetodite suhtes.

Eesti Päevaleht sel nädalal avaldanud kaks suurt Reformierakonna vastast lugu - tuletanud meelde, kuidas Allikmaa ERRis oma kodupartei heaks asju korraldas ja keskerakondlasi blokeeris ning pikk intervjuu endise reformierakondlasega, kes paljastab muuhulgas, kuidas Reformierakonna sisevalimistel petetakse. Ka Pealtnägija tegi suure loo Reformierakonna korruptsioonist Viimsis. Seda on juba täpselt kolm negatiivset lugu rohkem kui Reformierakonna kohta on kunagi varem enne valimisi avaldatud.

Paljud ettevõtjad on Reformierakonna vastu meelt avaldanud - Tiit Vähi, Indrek Neivelt, Ülo Pärnits ja Jaan Männik nende seas. Kuid pahameel eriti väikeettevõtjate seas on veel suurem ja tegelikult on väiksemaid ja suuremaid nurinaid sellest seltskonnast kuulda ja lugeda pea iga päev.

Tööandjatel on suur mõju, Reformierakond tegi rumalasti, et omal ajal Tööandjate Keskliidu manifesti lihtsalt prügikasti viskas. Maaettevõtjad aga teatavad aina uutest sulgemistest ja isegi meie üldiselt linnade keskne meedia hakkab mõistma, et maal on midagi tõsist valesti.

Samal ajal on Reformierakond sisemiselt nõrgestatud ja ei suuda sama tõhusalt vastu hakata kui varem.

Pärast viimaste arvamusuuringute avaldamist, on palju spekuleeritud selle üle, mis on Reformierakonna vastukäik? Praegu paistab, et selleks on lavastada lahing sotsidega ja päästa nii koalitsioon. Asi on nimelt selles, et sotsid on sunnitud tõdema, et Reformierakonnaga valitsusse minek andis küll mõned ministrikohad, aga ränga hinnaga. Kui möödunud kevadel olid sotsid suures mängus sees, neist sõltus midagi ja nende reiting oli päris hea, siis nüüdseks on reiting sulanud ja sotsid pigem kolmanda - neljanda koha heitluses ja sealgi alla jäämas.

Mina ei usu, et Reformierakonna kontori ees meeleavalduse korraldamine neile suurt edu toob, aga mine tea. Poliitika on ettearvamatu ja miski pole kindel enne kui valimiste päev koidab.