Villem Mutt: Nemtsovi tapmine võis olla kommunikatsiooniviga
Kuulsin Nemtsovi surmast reede kesköö paiku. Tuleb nõustuda Troitski jt. arvamusega, et konkreetselt Putini jaoks on tegu ilmselt negatiivse uudisega. Võimalik on, et Kreml ei tea praegu veel päris täpselt isegi, kes veretöö taga seisab. Sellele viitab asjaolu, et RT ja LifeNews pole praeguseni veel isegi alustanud aktiivset Lääne eriteenistuste süüdistamise kampaaniat, samas kui MH17 allatulistamise korral ja mitmel teisel puhul seoses Ukraina sündmustega on reaktsioon olnud praktiliselt momentaalne. See versioon paisati esmalt rahvusvahelisse eetrisse hoopis tagasihoidlikumalt ingliskeelse Pravda kaudu, ning sealgi vaid 90% oletusena. Siit võib täheldada Kremli teatud kohmetust.
Ausalt öeldes pidasin ka ise Pravda versiooni esialgu üheks kõige tõenäolisemaks, või vähemalt kutsuvamaks. Märgiliselt samal päeval oli ilmunud Stratfori uudis Venemaa paratamatust lagunemisest. Kuigi see hinnang oli esitatud neutraalse majandusgeograafilise analüüsina, tungisid sellest siiski esile selged globaalpoliitilised märksõnad, nagu Venemaa territoriaalsed kitsaskohad Kaug-Idas, Kaukaasias ning meile lähemal Karjalas. Justkui vastusena sellele kõlas Soome poolt täna lubadus toimetada Ukrainasse poole miljoni euro ulatuses humanitaarabi, kuigi olen veenudnud et vastvad kokkulepped algatati palju varem.
Eile Vene meediat ning selle viimaste kuude arhiivi põhjalikumalt silmitsedes on mus süvenenud arvamus, samuti Troitski poolt välja käidud, et Nemtsovi mõrva taga seisab mõni natsionalistlikult meelestatud poolametlik Moskva anti-maidanistlik rakuke, kes ei pruukinud selleks kasutada isegi palgamõrvareid. Raske on hinnata, kas ja kellega nad oma tegevust võisid kooskõlastada; välistada ei saa sidemeid kuritegeliku maailma ega ametlike struktuuridega. Veel raskem on aga proovida teha oletusi bandiitide motivatsiooni kohta. Säärase jõhkra, professionaalse ning samas Putini režiimile kahjuliku teo toime panemist saab seostada vaid Kremli poolt äärmiselt lõdvaks lastud kontrollmehhanismidega vägivaldsete grupeeringute tegevuse üle ning teiselt poolt hüsteerilise ning paranoilise õhkkonnaga, kus kohalike opositsionääride ja tsiviilaktivistide tegevust katsutakse võrdsustada Venemaa õõnestamisega ning nende vastu suunatud vägivalda peaaegu et kangelastegudeks pidada. Vene süsteemi hoolimatus indiviidi suhtes on kurikuulus. Nüüd näib et seesama hoolimatus on neile valusasti kätte maksnud.
Tõenäosus, et kuritegu jääb ametliku lahenduseta, näib hetkel äärmiselt vähetõenäoline. Sellele viitab ka LifeNewsi poolt vahendatav infovoog, kus lääne seotusele valiti osutama visuaalselt vähem veenem (ja logopeedilise puudega) Spravedlivaja Rossija poliitik, samas kui isehakanud bandiitide versiooni esitas soliidselt ning erapooletult mõjuv politoloog. Lääne seotust käsitetakse esialgu peamiselt cui bono ehk kes juhtunust võidab võtmes. Kõige mõjukamad CIA-le suunatud otsesüüdistused esitati küllaltki oodatult Ramzan Kadõrovi instagrammi vahendusel.
Õigupoolest tundub aga et keegi ei saa või ei taha hetkel veel tõsikindlat versiooni juhtunust esitada. Täielikult ei saa välistada ka väheusutuavat võimalust, et mõrva tellijaks osutus Nemtsov ise, kelle jaoks olnuks see viimane võimalus anda oma panus sündmuste käiku Venemaal. Selge on küll see, et Punane väljak omandas eilsega uue ja kustumatu tähendusvarjundi.
