Toimetuselt: hoiame emakeelt

Aeg-ajalt ikka tuntakse huvi, mida keeletoimetajad tööl teevad. On küsitud, kas ka lugude sisu meieni jõuab või piirdub meie tähelepanu komade, punktide, käändelõppudega.

Sisusse süüvimata seda tööd teha ei saagi, sest keel on suhtlemisvahend, mille sõnad, väljendid ja laused väljendavad autori mõtet.

Komade-punktide kallal norimisest ja võõrsõnade emakeelsetega asendamisest olulisem on aidata autori mõttel esile tulla. Võib-olla takerdub tema jutt sõnaohtrusse, mis iva enda alla matab? Võib-olla on ta vastupidi nii kidakeelne, et lugeja peaks olulisi sõnu juurde mõtlema? Või kasutab kogu aeg ühtesid ja samu sõnu? Kõige rohkem juhtub küll seda, et asutuste ja organisatsioonidega suheldes nakatuvad kirjutajadki kuiva ja täispuhutud kantseliiti. Täielikult ei valda ühtegi keelt mitte keegi. Ka eesti keel on omanäoline, rikas ja mitmekesine. Aidakem tal tänapäeva muutustega kaasas käia, teiste seas püsida ja sisimas endaks jääda, et ka saja aasta pärast võiks öelda: see on seesama eesti keel.

Head emakeelepäeva!