Hambaravi järelmaksust on kirjutatud ka varem ning on ilmselge, et see ei ole lahendus, kuid leevendus probleemile oleks see kindlasti. Muidu kalli teenuse eest tasumine väiksemate osadena parandab hambaravi kättesaadavust paljudele märkimisväärselt. Lisaks soodustab suuprobleemide varasem avastamine hilisemat ravi ning oleks ka ühiskonnale kokkuvõttes odavam, sest väheneb vältimatu vajadus sellest tingitud haiglaravi teenuste järele.

Kokku lepitud ülemmäär

Kindlasti ei tohiks ükski järelmaksu pakkuv ettevõte inimese terviseprobleemide pealt ebamõistlikult suurt tulu teenida. Ehk oleks hambaravi järelmaksuga ühiskonnale vastuvõetavam kui seda pakkuvad ettevõtted lepivad kokku järelmaksu kogukulu ülemmäära. Ühist ning kõiki osapooli hõlmava hea tahte leppe arutellu peaks kindlasti kaasama ka patsientide- ja raviasutuste esindajad ning heakskiidu ideele võiks anda ka tarbijakaitseamet. Lisaks kogukulu mõistlikkuse piirides hoidmisele vajaks kokkuleppimist ka järelmaksu reklaam, pakkumine ja vahendamine.

Lahendusena on välja pakutud ka riikliku tagatisega hambaravi järelmaksu. Riiklik tagatis muudaks selle taotlejale soodsamaks ning seeläbi kättesaadavamaks. Siinkohal  saab tuua paralleeli õppelaenuga, mis on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

Fikseeritud intressiga järelmaks, mida saavad taotleda kõik soovijad ning mille pakkujad selgitatakse välja avaliku konkursiga, täpselt nagu õppelaenu puhul. Järelmaksu soodsa intressi saaks siduda inimese edasise tervisekäitumisega, tegemist on ikkagi riigipoolse investeeringuga ning selle eest tuleks kindlasti hoolt kanda. Näiteks siduda soodne intress kohustusega kord aastas kontrollis käia, et uusi probleeme võimalikult vara ravida. Teatavasti on see tervisele kasulikum ja rahakotile soodsam.

Sarnaselt ülejäänud maailmale seisab ka Eesti tervishoid silmitsi olukorraga, kus ravikulude kasv on paratamatu ning inimeste kulutused tervishoiule pigem suurenevad. Täna on käes aeg kui tervishoiu korraldamise ja rahastamise eest vastutavad osapooled astuksid avatud diskussiooni ja leiaksid lahenduse kuidas rahastada tervishoiuga seotud teenuseid. Erasektori ja riigi koostöös on võimalik leida uusi võimalusi, kuidas muuta teatud teenused patsiendile kättesaadavamaks.