Sutrop: mõtlematult kasutatakse meie muusikute poolt natsisümboolikat või karjutakse laulusõnade vahele natsitervitust
Siinses loos esitan küsimuse hoopis teistsuguse nurga alt. Kas selle põhjuseks, et noor eesti muusik tsiteerib natsihümni, pole mitte hoopis see, et sellisel muusikal on mõnes meie subkultuuris kindel koht ja noored kuulevad seda laulu liigagi tihti?
Varsti (18. aprillil) on Tallinnas kavas kontsert „Rock & Rhyme Vol 3“, mille esinejateks on välja kuulutatud Fucktor, P.W.A., Romu ja A.K.G.
Internetist võib leida pilte, kuidas A.K.G. (Ainult Kaks Granaati) esinemise taustaks on seinale projitseeritud Eesti leegionär ja saksa sõdur hoidmas sini-must-valget ja punast haakristiga lippu või siis slogan „It is not racist have pride in being white“. Hüüdlause valge naha üle uhke olemisest koos sinna juurde kuuluva valge rusikaga on omane mitmetele valgete natsionalistide, neonatside ja valgete ülemvõimu taotlevatele gruppidele kogu maailmas.
P.W.A. (Preserve White Aryans) on aga eestimaine RAC ansambel. RAC tähistab kommunismi vastast rokki (Rock Against Communism). Delfi lugejale juba tuttav äärmisi parempoolseid ja neonatse ühendav veebiportaal Metapeedia käsitleb PWA-d ja teisi sarnaseid muusikakollektiive artiklis „Rahvuslik muusika“. Rahvuslikule on siin küll antud täiesti äraspidine tähendus. Lisaks PWA-le koondab lehekülg selliseid kollektiive nagu Clockworkers, Loits, Marras, Minu Kamp, Revalers, Untsakad ja Hall Malev.
„Horst Wessel Lied“ kõlab koguni mitmel PWA albumil nagu „Pride, strength, unity“ ja „It’s time to awake!“. Albumi „Nordic Blood“ kirjelduse juurde on uhkelt kirjutatud, et Saksamaal on see keelatud muusikaalbumite nimekirjas.
Ma ei hakka siin kõiki neid nn rahvuslikke bände iseloomustama. Nende muusikalised ideed on vähem või rohkem sarnased AKG- või PWA-le. Internetis surfates võib mitme ansambliga seoses leida neonatslikku sümboolikat. Huvitava keelemängu näiteks on see, kuidas Mein Kampf on eesti mehe suus moondunud „minu kambaks“.
Kuulasin seda ülevaadet tehes palju nende ansamblite muusikat, ka väga head muusikat. Kuulasin sõdurilaule ja metsavendade laule. Mõtlesin sellele, mis on olnud ja mis on. Aga kahjuks pidin kuulama ka väga halba muusikat. Ja paljude selliste halbade laulude sõnum on mulle täiesti vastuvõetamatu. Kõige parem, kui sellist muusikat hindaksid muusikud ise. Kui mõni ansambel tunneb, et talle on tehtud liiga (nt Untsakad), siis peaksid selle liikmed nõudma oma nime eemaldamist Metapeedia nn „rahvusliku muusika“ lehelt.
Mõtlematult kasutatakse meie muusikute poolt natsisümboolikat või karjutakse laulusõnade vahele natsitervitust Sieg Heil! Eesti on hukka mõistnud nii natsionaalsotsialismi kui kommunismi ja vastava sümboolika. Miks peaksime muusikas Peltsebuli Peltsebuliga välja ajama, võitlema kommunismi vastu natsionaalsotsialismiga. Selline muusika võiks marssida unustusse.
