HOMSES PÄEVALEHES: Võlgades Kreeka on võtnud Euroopa Liidu pantvangi

Kreeka kohta on alates 2010. aastast, kui kaaseurooplased neid esimese päästepaketiga aitasid, kõike öeldud ja kirjutatud. Kritiseeritud ja kirutud, aga vahel ka kiidetud. Soovitatud rohkemat ja vähemat eelarvekasinust. Ennustatud euroalasse jäämist ja sellest väljumist… See on kestnud juba viis aastat, aga lõpplahendus on ikka lahtine. Võib-olla saabub see juunis, aga võib olla ka mitte.

Selle asemel et olla veel üks, kes Kreeka kallal hambaid teritab, püüan Kreeka võimalikule tulevikule valgust heita mõne lähiminevikus pankrotis käinud riigi hilisema saatuse kaudu. Leiab terve hulga riike, mis pole võlausaldajate ees võetud kohustusi täitnud: Venemaa, Ukraina, Pakistan, Ecuador, Argentina, Uruguay, Nigeeria. Riigi makseraskused ei ole tegelikult haruldane asi.

Ajaloos olnud võlakriiside põhjal tundub, et kuigi jutt on miljarditest eurodest ja dollaritest, ei tekita võlakriiside puhul kõige suuremaid probleeme raha, mis jääb kreeditoridel tagasi saamata. Kreeditoride riskid on enamasti hajutatud, nad on jõukad ja lõppkokkuvõttes neelavad kaotuse alla.

Tõeliselt halvaks pöörab asi hoopis siis, kui võlakriis lööb ka suuri poliitilisi ja psühholoogilisi haavu – nagu Venemaale, mis peale finantsriski on muutunud ka sõjaliselt ohtlikuks. Kreekal, erinevalt Venemaast, mingeid maailmapoliitilisi ambitsioone ei ole, aga ta asub siiski piirkonnas, kus riigi kaosesse või äärmusse pööramine võib sünnitada palju pahandust.

Kuidas tulid Argentina ja Venemaa oma võlgadega toime ja miks on Euroopa Liit Kreeka pantvangis? Loe homsest Eesti Päevalehest!