Rannar Vassiljev: Ida-Virumaa ei tohi oma muredega üksi jääda - aastaks 2021 rajatakse sinna 4400 töökohta

Viimased päevad on tööministri jaoks olnud murelikud, sest Ida-Virumaal on vallandunud koondamiste laine: Kohtla-Järvel paiknev Nitrofert koondab 426 töötajat, ka Eesti Energias on teatanud koondamistest. Kavandatavad koondamised suurendavad teisel poolaastal maakonna töötute hulka enam kui 600 inimese võrra. Need on halvad uudised, aga tuleme olukorraga toime.

Meediast on läbi käinud erinevaid spekulatsioone, mõned poliitilisemad ja hirmutavamad kui teised. Minu arvates on oluline anda olukorrale adekvaatne hinnang, sest vaid nii on võimalik optimaalselt reageerida. Kindlasti ei saa probleemi eitada, ega ka võimendada seda sotsiaalseks katastroofiks. Kumbki lähenemine ei tule kasuks Ida-Virumaale ega Eestile laiemalt. Selles kontekstis on kõige suurem mure ja probleem, kuidas reaalselt inimesed, kes tööta jäävad, hakkama saavad ja võimalikult kiiresti uue töö leiavad.

Kuigi iga olukord on mõneti unikaalne, siis ei ole päris ainulaadseid olukordi. Kui otsida paralleele lähiminevikust ja lähinaabrusest, siis meenub Soome, kus paberitööstuses koondamiste tagajärjel jäid tööta tuhandeid inimesed.

Näiteks legendaarse Serla paberivabriku kodulinn Mänta ja sealsed elanikud, kes Serla paberitehase sulgemise järel seisis tõsiselt eksistentsiaalse valiku ees – olla või mitte olla. Tänaseks on sealne kohalik kogukond oma elu ümber korraldanud ja väikelinnast on saanud atraktiivne kunstile ja kultuurile keskendunud keskus, kus on põnevad muuseumid ja kunsti tegemise töötoad ja kuhu, eriti Soome siseturismi kontekstis, igal aastal saabub hulgaliselt huvilisi.

Läbi uute tööprofiilide on tekkinud uusi ja põnevaid töökohti. Ida-Virumaa koondamiste mõju pole siiski sama suur kui põhjanaabrite juures ning olukorda, kus mõni omavalitsus peaks nii põhimõttelisi kannapöördeid tegema, ei paista.

Eesti riik on juba täna Ida-Virumaa tööturu olukorra muudatustele reageerimas. Nii näiteks kohtub Töötukassa lähipäevil AS Nitrofert esindajatega, et tekkinud olukorda kaardistada ja edasised sammud kokku leppida. Samuti tahan lähiajal ise külastada Nitroferti ja Kohtla-Järve linnavalitsust, et saada selge ülevaade olukorrast. Töötukassa on valmis koondatavatele töötajatele pakkuma igakülgset abi, vastavalt igaühe individuaalsetele vajadustele, mis selguvad koondatavate taustaga tutvudes ja nendega kohtudes.

Olemasolevad töötukassa teenused ja praegune tööturuteenuste osutamise korraldus võimaldavad koondamisteate saanud inimesi kiiresti ja paindlikult abistada. Eesti Töötukassas on olemas koondamisele reageerimise meeskond, mis nõustab koondamisteadet saanud töötajaid ja pakub neile tuge juba enne töö kaotamist. Samuti nõustab meeskond ka tööandjaid ning viib ka tööandjad ja tööotsijad omavahel kokku, vajadusel korraldatakse ka eraldi teabepäevi.

Kõikvõimalike töötukassa tööturuteenuste saamiseks on inimesel võimalik ennast tööotsijana arvele võtta kohe pärast koondamisteate saamist, et juba aegsasti erinevaid lahendusi otsima hakata.

Töötukassa riigi esindajana on oma tegevusi ja eelarvet planeerides arvestanud võimalike suuremate koondamistega või muude ootamatute tööturu arengutega. Täna on Eesti Töötukassal nii pädevus, kogemus kui finantsilised võimalused osutada vajalikku abi koondatavatele, töötukassa reserv rahalises mõttes on piisav selleks, et tulla toime oluliselt mastaapsemate probleemidega, kus tööpuudus küündib majanduskriisi aegsele tasemele.

Samal ajal koondamisplaanidega, on Ida-Virumaale lähitulevikus loomisel enam kui tuhat töökohta. Narva Logistika- ja Tööstuspargis alustavates ettevõtetes peaks selle aasta lõpuks tööd saama ligi 310 inimest, aastatel 2016-2017 täiendavalt ca 400 inimest. Viru Keemia Grupil on plaanis aasta lõpuks luua 300 uut töökohta. Aastaks 2021 tuleb tööstusparkidesse Ida-Virumaale 4400 töökohta, Jõhvi on plaanitud ligi 400 ja Kohtla-Järve – ligi 300 uut töökohta.